Täna saab loomaaias jälgida meemesilaste elu ja küsida nõu asjatundjailt

2015. aasta aprillis tegi Sloveenia Euroopa Liidu Nõukogule ja ja ÜRO-le ettepaneku kuulutada 20. mai üleilmseks mesilaste päevaks. Ametlikult pole küll seda päeva veel tähistama hakatud, kuid nii Sloveenia kui ka näiteks Soome hoiavad sel päeval mesilasi au sees.

Tallinna loomaaed korraldab täna koostöös Eesti Kutseliste Mesinike Ühinguga huvipäeva “Mesilane, inimene, olemine”, et tähistada ülemaailmset meemesilaste päeva.

Kogu päeva jooksul saab kuulata loenguid, vaadata filmi, jälgida mesilaste elu telesilla abil otse loomaaia mesilast ja küsida asjatundjatelt nõu mesilaste pidamise kohta. Nii loomaaia direktor Mati Kaal kui ka mesinikud, huvipäeva korraldajad, on valmis nädala jooksul meediaga kohtuma ja mesilasteemasid arutama.

Selleks, et mesilased paremini oma laupäeva päevakavasse mahutada, korratakse loenguid pärastlõunal. Teemapäev on mõeldud kõigile huvilistele – lastega pered, noored ja vanad, mesindushuvilised ja tavalised looma(aia)sõbrad.

Päeva kava:

10:00 / kordus 15:00 mesilaste päeva avamine
10:15 / kordus 15:15 loengu “Mesilastest ja inimestest, rohkem ikka mesilastest” peab Tago Holsting, Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu juhatuse esimees
11:45 / kordus 16:45 loengu “Mesitarud kortermaja katusel” peab ühingu liige Heiki Männik
12:30 / kordus 17:30 telesild loomaaia mesilast: mesilaspere läbivaatus reaalajas koos küsimuste esitamise võimalusega

13:15 – 14:45 film “ROHKEM KUI MESI” eestikeelsete subtiitritega (“More than Honey”, rež Markus Imhoof, Austria/Saksa/Šveits 2012)

Kõik mesilaspäeva üritused keskkonnahariduskeskuses on huvilistele tasuta. Loomaaia külastamiseks on vajalik lunastada pilet. Loomaaia kassad on avatud nii põhja- kui lääneväravas kella 9-19, siseekspositsioonid on lahti kella 10-19, loomaaed suletakse kell 21.
Kella 11-19 töötab keskuses ka Mõmmu kohvik, kus end sooja joogi ja söögiga kosutada.

---

Meemesilane ehk kodumesilane (Apis mellifera) on arvatavasti arenenud Aafrikas Aasiast tulnud eellasest ja levinud sealt Euroopasse.
Meemesilane on üks vähestest kodustatud putukatest. Kodustatuna peetakse meemesilast ja india mesilast, neid kõiki kasvatatakse mee saamiseks. Mesilastelt saadakse ka mesilasvaha ja mesilasmürki.

Mesilased on kõige olulisemad õistaimede tolmeldajad. Nad toituvad nektarist ja õietolmust ning ronivad neid otsides õitesse, kus õietolm neile külge jääb. Selle õietolmu kannavad nad üle järgmistesse õitesse, teostades sel viisil risttolmlemist.

Allikas: Vikipeedia