Tänahommikused uudised: algab kevad, vanainimeste peks koduseinte vahel jääb märkamatuks, Savisaare tervis ja maksupoliitika, mis soosib ümbrikupalka
Ilmateenistuse teatel täna ennelõunal pilvisus tiheneb ning saartelt algav vihma- ja lörtsisadu levib pärastlõunal üle Eesti. Puhub lõunakaare tuul 2-7 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on päeval 2..7 kraadi ja öösel 0..+2 kraadi.
Toome teieni ka väikese valiku tänahommikustest uudistest:
Vanainimeste peks koduseinte vahel. „Ta ütles, et kui ma ise ei sure, siis ta tapab mu”
Eakad on keeruline ohvrite grupp, sest abini jõuavad vähesed. Enamiku juhtumite puhul on ründaja pereliige, enamasti poeg. Pensionipäev on eakatevastase vägivalla haripunkt.
Politsei statistikast nähtub, et 60-aastaseid ja vanemaid ohustab vägivald justkui vähem kui nooremat elanikkonda. Ilmselt on üks selle põhjuseid asjaolu, et eakamad teatavad vägivallajuhtumitest harvemini kui nooremad. Viiest eakast ohvrist neli on naised. Neljal juhul viiest on vägivallatseja purjus.
Täpseid andmeid eakate vastu toime pandud vägivalla kohta ei ole. Ka asjakohaseid uuringuid on vähe. Oma magistritöös eakatevastast vägivalda uurinud noorsoopolitseinik Greten Sööl kirjutab: „Selle ajani, mil antud sihtgruppide vägivallast aktiivselt ei kõnelda, ei anna see ka teadmisi probleemi ulatusest ja vägivalla esinemissagedusest ega konkreetset sihtgruppi puudutavatest vägivallaliikidest.”
Sööl intervjueeris magistritöö tarvis lähisuhtevägivalla spetsialiste ja politseinikke, kes kõik tunnistavad, et eakatevastane vägivald võib väga kurvalt lõppeda.
Seksuaalne ahistamine ei taha eraldi kuriteona seadustesse mahtuda
Urmas Reinsalu soov seksuaalset ahistamist mitte kriminaliseerida saab teravat kriitikat.
Justiitsminister Urmas Reinsalu esitles eelmisel nädalal riigikogus uut seaduseelnõu, millega hakatakse muutma naistevastast vägivalda käsitlevaid karistusseadustiku sätteid. Paljude ministri ettepanekutega on nõustutud, ent naisorganisatsioonide hinnangul on Reinsalu siiski paljugi tegemata jätnud. Nimelt on arvestamata jäetud korduv soovitus teha seksuaalsest ahistamisest omaette kuritegu.
Eesti naisteühenduste ümarlaud ja Eesti naiste varjupaikade liit esitasid juba eelnõu tegemise ajal ettepaneku, et ka seksuaalne ahistamine on tarvis eraldi süüteona sätestada. Ent justiitsministeerium ei arvestanud sellega. Vastati, et teema on juba kaetud soolise võrdõiguslikkuse seaduses toodud seksuaalse ahistamise definitsiooniga ja selle alusel saab pöörduda tsiviilkohtusse. Kuid viidatud säte räägib ainult juhtumitest, kus on tegemist alluvus- või sõltuvussuhtes toimunud ahistamisega. Seksuaalset ahistamist kogetakse aga ka väljaspool töökohta – kuidas peaksid ohvrid sellisel juhul oma õigusi kaitsma?
Valimistel ja kohtusaalis oleneb kõik Savisaare tervisest
Nädalavahetusel üle pika aja avalikkuse ees esinenud Savisaare kohtuasjas toimub homme teine eelistung.
Nädalavahetusel tegi Edgar Savisaar esimese sammu võimaliku poliitilise comeback’i poole: reedel saabus teade, et Keskerakonna endine liider on valmis kohalikel valimistel Lasnamäe piirkonnas kandideerima. Partei jaoks oleks Savisaare osalemine Keskerakonna nimekirjas oma kõige kindlamas kantsis Lasnamäel hea uudis, sest möödunud valimistel pea 40 000 häält kogunud endine linnapea aitaks erakonna positsioone Tallinnas veelgi põlistada.
Savisaar aga võttis järgmisel päeval oma kandideerimise koha pealt veidi hoogu maha. „Ma väga tahaksin kandideerida. Ma olen sellest igal juhul huvitatud ja olen valmis tulema ja asjas kaasa lööma, aga see sõltub ka sellest, kuidas mu tervise seis edasi läheb ja milline mu tervis sügisel on ning kas mu meedikud arvavad, et see on hea mõte,” ütles kaua avalikkuse eest eemal olnud Savisaar laupäeval Keskerakonna Tartumaa piirkonna koosolekul.
Aivar Sõerd: Uus maksupoliitika soosib ümbrikupalka
Tuludeklaratsioonide esialgsed andmed tõendavad, et madalapalgaliste maksutagastusest on saanud riigi preemia ümbrikupalga maksmise ja vastuvõtmise eest.
Eesti konjunktuuriinstituut korraldab regulaarseid varimajanduse uuringuid. Viimasest uuringust selgus, et illegaalse kaubanduse osakaal on vähenenud, aga ümbrikupalkade osakaal on endiselt muret tekitavalt suur. 2015. aastal jäi riigil ümbrikupalkade tõttu saamata 158 miljonit eurot maksutulu.
Maksu- ja tolliameti andmetest selgus, et 2016. aasta deklaratsioonide järgi tekib 12 000 ehitussektori töötajal tänavu kevadel õigus saada madalapalgaliste tagasimakset. Tagastatav summa on ehitussektoris kokku üle viie miljoni euro.
Kokku oli 2016. aastal ehitussektoris 51 000 palgasaajat, kellest omakorda 22% keskmine palk jäi alla miinimumpalga.
Maksu- ja tolliameti hinnangul ei peegelda need andmed tegelikku olukorda, miinimumpalgaga ehitajad on pigem erand ja tõenäoliselt viitavad andmed ümbrikupalkade suurele osakaalule. Seega annaks riik maksutagastusega justnagu väikese preemia ümbrikupalga maksmise või vastuvõtmise eest.
