Tänapäeva MacGyverid kasvavad kutsekoolis

 (2)
Teeviit 2014
Foto: Heiki Rebane

Mäletate superkangelast Angus MacGyver’it, kel tuli omanimelises seriaalis igasuguseid probleeme lahendada? Abiks vaid Šveitsi armeenuga, kombineeris ta nutikalt oma laialdasi teadmisi eri valdkondadest ning tuli kõigist jamadest kriimustusteta välja. Just see – teadmiste ja oskuste kombineerimise oskus – on ka väljundipõhise õppe siht, krijutab Kaire Mets Õpetajate Lehes.

„Me ei õpeta üksikut ainet, vaid aineüleste probleemide loovat lahendamist,” iseloomustab uut lähenemist Tartu kutsehariduskeskuse IKT-osakonna juhataja Signe Vedler. IKT-valdkonnas tähendab see enamasti nii riist- kui ka tarkvarateadmiste ja programmeerimise, aga ka projektijuhtimise, dokumenteerimise, ajaplaneerimise, koostööoskuste ja muu sellise sidumist. Ikka selleks, et mingi eluline probleem lahendada. „IT-maailmas käsitletakse probleemide lahendust projektidena, sealt ka kooli lähenemisviis,” lisab ta.

Projekt algab teema valimisest ja ülesande püstitusest ning IT-valdkonnas on peamine eesmärk õpitud teadmiste praktikas rakendamine. „Paljud ei kujuta täpselt ette, mis võimalused või piirangud tekivad, kui võtta näiteks mikroarvuti, mingid andurid, kontrollerid ja mootorid ning need komponendid koos tööle panna, neist midagi teha. Teoorias tundub kõik lihtne, kuid päriselt tuleb kõike kogeda,” märgib IT-kutseõpetaja Pärt Blank. „Aga kui siis lisada veel planeerimine ja dokumenteerimine, materjalide arvestus ja eelarvestamine ning meeskonnatöö, on ülesanne ja selle täitmisest saadav kogemus veel komplekssem,” lisab ta.

Seotud lood:

Radarisüsteemid, emulaatorid ja teised IT-projektid

Hiljuti kaitsesid oma projekte IT-süs­teemide nooremspetsialistid. „Sel grupil hõlmas projektõpe erialast tark- ja riistvara ning lisaseadmeid, aga ka eesti keelt, matemaatikat, füüsikat ning erialast inglise keelt. Kõigi nende õppeainete teadmisi ja oskusi läks vaja, et esitada praktiline teostatud projekt,” selgitab kutseõpetaja Pärt Blank.

Nii olid Säm Veesar ja Ken Ujamägi loonud Arduino radari, kus andur skaneerib keha liikumist ruumis ning kuvab selle ekraanile nagu radar. „See oli miniatuurne variant neist radarilahendustest, mida maailmas kasutatakse olgu siis veealuse elu või lennuliikluse jälgimiseks, kuid poiste enda loodud ja algusest lõpuni arendatud,” tutvustab Blank üht kaitstud projekti ning lisab, et sellist süsteemi saaks praktikas rakendada ka turva- või valvesüsteemides, objektide liikumise või nihke tuvastamiseks: kui toimub muudatus, tuvastab radar selle ning reageerib vastavalt. „Rakendusvaldkondi on mitmeid,” kinnitab Blank.

Artikli täisteksti loe Õpetajate Lehest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare