Nagu eelnevatel aastatel, nii on ka tänavu lubatud vähki püüda ajavahemikul 1. augustist esimese septembrini 2009.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome sõnul tänavu taas võimalik vähki püüda Saaremaal, kus see kahel eelneval aastal oli keelatud.

"Saaremaal kehtib piirang vaid Põduste jõel ja Laugi peakraavis, kuna katk hävitas seal pea kogu populatsiooni ja see vajab taastumiseks aega," selgitas Soome.

Sel aastal on vähipüük täielikult keelatud Hiiu, Ida-Viru, Järva, Lääne, Lääne-Viru, Pärnu ja Rapla maakonnas, osalised piirangud on Saare maakonnas (Põduste jões ja Laugi peakraavis) ja Harju maakonnas (Jägala jões ja selle lisajõgedes).

Jägala jõe piirangute põhjuseks on Soome selgitusel võõrliikide leidmine, kes võivad kanda vähikatku. Uue püügikohana lisandus Saadjärv Jõgevamaal.

Üks inimene võib taotleda vähipüügiloa lubatud perioodiks viieks ööpäevaks kas vähimõrra või nataga.

"Juhul, kui keegi kavatseb taotleda load kogu suguvõsale, et siis ise vähki püüga, tuleb taotlejal arvestada, et luba antakse välja kindlale isikule, kes peab ise püügil viibima," sõnas Soome.

Ööpäevane luba nataga maksab 30 ja mõrraga 50 krooni, keelatud on püüda vähke, kelle pikkus otsaorgi tipust laka lõpuni. lakakarvakesi arvestamata, on 11 cm.

"Kuna paljud väiksemad jõed piirnevad eramaadega, siis tasub meeles pidada, et kalapüügiseaduse kohaselt tohib kallasrajal viibida päikeseloojanguni, sealt edasi peab olema kohal viibimiseks maaomaniku luba," märkis Soome.

Täpsemat infot vähipüügivahendite ööpäevade piirarvu ja püügiõiguse tasu kohta leiab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.