Tänavused Maaülikooli aasta vilistlased on Külli Annamaa ja Margus Ameerikas
Eesti Maaülikooli aasta vilistlasteks nimetati Külli Annamaa ja Margus Ameerikas.
„Külli Annamaa panus Eesti Maaülikooli vilistlaskogu tegevuses ja nende tegevuste ühendamises Eesti Maaülikooliga on olnud märkimisväärne,“ ütles Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen. „Ülesse on ehitatud toimiv vilistlaskogu süsteem, mis tegutseb aktiivselt ning kaasab ülikooli kui tervikut.“ Külli Annamaa on lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomina, hetkel töötab ta Eesti Taimekasvatuse Instituudi geenipanga juhatajana.
„Margus Ameerikas on maaülikooliga väga tihedalt seotud – ta on ülikooli külalislektor, vilistlaskogu ja kuratooriumi liige,“ ütles Eesti Maaülikooli vilistlaskogu esimees Jaan Õunapuu. „Tema panus vabariigi taimekasvatuse arendamisesse ja ka Eesti Maaülikooli arengusse on enamike põllumeeste arvates erakordselt suur. Kindlasti ei saa mainimata jätta Baltic Agro stipendiumi, mis toetab noorte põllumajandushariduse omandamist, ning tema rolli ülikooli taimefüsioloogia labori ja õppeklassi sisustamisel.“ Margus Ameerikas on lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomina, ta on filosoofiadoktor taimekasvatuse alal. Ta on töötanud agronoomina ja teadurina, praegu töötab Baltic Agro AS arendusdirektorina.
Aktusel andis rektor Mait Klaassen klaasist tänuraamatu tehnikainstituudile, kes kuulutati „Aasta Tegu 2016“ laureaadiks. „Tehnikainstituut on läbi rahvusvahelise suhtluse intensiivistanud oma teadus- ja uurimistöid olulistes eluvaldkondades nagu energeetika, säästev ja bioenergeetika ning ergonoomika,“ ütles rektor Klaassen. Instituudi aasta suursündmuseks koostöös taastuvenergia keskuse ja Eesti Maaviljeluse Instituudiga oli rahvusvaheline konverents „Biosystems Engineering“, kus 11 riigi esindajad arutlesid ühiskonna jätkusuutliku arengu teemal.
Eesti Maaülikooli aasta õppejõu nimetusega tunnustatakse silmapaistvat õppejõudu, kelle tööd hindavad kõrgelt nii üliõpilased kui kolleegid, kelle õppetöö on tulemuslik ja uuenduslik. Maaülikooli aasta õppejõuks nimetati eesti keele lektor Linda Püssa.
Eesti Maaülikooli aasta täienduskoolitaja auhinnaga tunnustatakse akadeemilist töötajat, kes on olnud aktiivne koolitaja või täienduskoolituse arendaja. Käesoleva aasta kevadel käivitati maaülikoolis veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneride ning hüdrotehnikainseneride täienduskoolitused, mida arvestatakse ehitusinseneride kutse taotlemisel. Tänu nendele kursustele pälvis maaülikool Eesti Ehitusinseneride Liidu tunnustuse kui ehitusinseneride koolitaja Lõuna-Eestis. Kursuste korraldamisel täitis võtmerolli veemajanduse osakonna teadur Egle Saaremäe, kes nimetati maaülikooli aasta täienduskoolitajaks.
Teaduse populariseerimise auhinna konkursi võitjaks kuulutati projekt „Aasta Lind“ vanemteadur Ülo Väli juhtimisel.
Rakendusteaduse auhinna konkursi võitjaks tunnistati projekt „Täppisbiotõrje ja tolmeldamine mahepõllumajanduses“. Projektijuhiks on professor Marika Mänd, projekti põhitäitjad on Reet Karise ning doktorandid Riin Muljar ja Gerit Dreyersdorff.
Ülikoolisisese koostööprojekti auhinna konkursi võitjaks tunnistati veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse osakonna ja põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskuse koostöös välja töötatud bakalaureuse õppekava „kalandus ja vesiviljelus“.
.
AASTA VILISTLASED
Eesti Maaülikooli vilistlaskogu on igal aastal valinud Aasta Vilistlase. Seni on Aasta Vilistlase tiitliga pärjatud järgmised silmapaistvad isikud:
2009 - Olev Saveli
2011 - Aavo Mölder
2012 - Anu Hellenurme ja Kalev Kreegipuu
2013 - Juhan Särgava ja Ahto Vili
2014 - Tanel-Taavi Bulitko
2015 - Roomet Sõrmus
2016 - Külli Annamaa ja Margus Ameerikas
