Peaauhinda välja ei antud, ära märgiti veel kaks tööd. Nüüd pärast arendusprotsessi (nt lõvide lihtsustamist) leiab Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed, et Künnapi logo pole kooskõlas seadustega – väikesel riigivapil peavad lõvid asuma ikkagi kilbil.

Žürii esimees, EKA graafilise disaini professor Ivar Sakk: “Riigikantselei hakkas asja ajama igati õigest otsast. Riigiasutustest ei kasuta keegi sätestatud vappi – see koos Times New Roman’i kirjatüübiga on kole ja igav. Riigikantselei tahtis seda kaasajastada, isukamaks muuta.”

Konkursi väljakuulutamisel öeldi: “...ühtne visuaalne identiteet loob selge ja lihtsa visuaalse valitsuskommunikatsiooni. Riigivõimu tunnusel – väikesel riigivapil põhinev (toim rõhutus) ühtse kujundusega logo väljendab avalikkusele selgelt riigivõimu tahet ning seob visuaalselt valitsusasutused kokku üheks tervikuks.”

Praegu kasutavad valitsusasutused üle 70 logo, millest paljud ei vasta seaduses ette nähtud korrale. Riigivapi seadus näeb ette, et iga asutuse embleem peab sisaldama väikest riigivappi.

Ivar Sakk: “Riigikantseleis töötavad juriidilise mõtlemisega inimesed, nad loevad sõnu: vapp ja etalon. Näiteks kui Lenna laulab Eesti hümni, siis on see ju ikkagi Eesti hümn. Aga juristid on kirjatähes kinni. Kujundajad-disainerid tahaksid siin ikkagi kompromissi. See on tõlgendamise küsimus – logol on vapitaoline sümboolika.”

Asko Künnapi sõnul ei sobi neobarokne vapikujutis modernsete lõvide ja kaasaegse kirjatüübiga kuidagi kokku: “See sobib nagu kuldne kipsist rosett i-Padi külge.”

Esialgu on logo ja kogu visuaalse lahenduse tulevik veel ebaselge.