Tollane Lehtse ja praegune Tapa vallavanem Alari Kirt tõdeb liitumise head mõju. “Lehtse inimeste peamised mured olid siis, et kõik läheb liitudes neilt ära, nad ei otsusta enam midagi ja mis saab investeeringutest,” meenutas Kirt.

Nüüd on näha, et suurem omavalitsus on suutnud teenuseid juurde tuua ning on kokkuvõttes tunduvalt võimekam, kui oleks mitu väikest.

“Ja kui me räägime investeeringutest, siis millised need väikevalla võimalused on? Mis investeeringutest ja rahast me üldse räägiksime?” küsib Kirt, kelle hinnangul on väikevallad kulukas ettevõtmine ja inimeste raha raiskamine.

Ka liitumisel taandub palju rahale, teisiti öeldes – otstarbekamale majandamisele. “Suuri sõnu võib ju teha, aga kui raha pole, jääb jutt jutuks,” tõdes ta.

Praegu on elu veel päris hea

Järvamaa Ambla valla volikogu esimees Vello Teor on Kirdiga ses osas sama meelt, et omavalitsuste juhtimiskulud on nende suurust arvestades liiga suured. “Ambla vallas on täitmata ametikohti, sest vallal pole inimeste palkamiseks võimekust,” tõi ta välja.

Rohkem kui kahe tuhande elanikuga Ambla toimib küll praegu kui mitte hästi, siis vähemalt saab omadega hakkama, kuid see on vaid hetkeseis.

“Meie rahvastikupüramiid näitab drastilist elanikkonna vähenemist. Kui me praegu sellega ei arvesta, siis kümne-kahekümne aasta pärast oleme väga raskes olukorras,” lausus Teor.

Üksmeelset seisukohta Ambla tuleviku osas volikogus praegu pole. Ka otsus läbirääkimiste alustamiseks tuli napilt, seitsme poolthäälega kuue vastu.

Esialgu plaanib Ambla koos Tapa vallaga koostada liitumislepingu ning siis tuua selle rahvale arutamiseks.

“Kui tingimused on must valgel kirjas, saavad ka inimesed parema ülevaate ning neil on kergem otsustada, kas peavad ühinemist endale sobivaks või mitte,” põhjendas Teor.

Üle maakonna piiri

Üks arutelukohti on asjaolu, et nii Ambla kui ka Tapa on varasemal ajal olnud Järvamaa koosseisus ning muutumine Lääne-Virumaa osaks tekitab kõhklusi.

Teori sõnul on see pigem emotsionaalne küsimus ning Järvamaa arengukavas on kirjas, et aastaks 2020 peaks maakonnas olema kaks-kolm omavalitsust. “Seega saavad tegelikult kõik aru, et ühinemised on vältimatud,” märkis ta.

Tulemuslikum on protsess tema hinnangul siis, kui lihtsalt üksikute valdade liitmise asemel koonduks elu tõmbekeskuste ümber.

Tapa poolt räägib juba see, et tugevamad omavalitsused on alati koondunud ümber linnade ning linn Tapa ju on.

Tõsiasi on ka, et juba praegu käivad Ambla inimesed poereisidel ja teenuseid tarvitamas Tapal.

Amblast Tallinna külje alla Ülemiste keskusse sõit võtab aga sama aja mis maakonnakeskusse Paidesse minek ning selle viimasega pole paljudel vallaelanikel enam suurt asja.

Teori kogemusel näeb teinekord Rakvere Põhjakeskuseski rohkem tuttavaid, kui Paides käies neid ette satub.

“Inimestel on ühinemisega seotult mitmeid hirme, aga olgem reaalsed – mis meilt siis ära kaoks, mis juba poleks nagunii ära kadunud? Ja kui me nii vaatame, siis teenusepakkujad kaovad ära mitte liitumiste, vaid teenusekasutajate puuduse pärast, inimesi lihtsalt jääb vähemaks,” sõnas ta.

Riigi plaanitavasse haldusreformi pole usku ei Kirdil ega Teoril.

“Diplomaatiliselt öeldes ma väga kahtlen, kas midagi niipea juhtuma hakkab,” lausus Kirt. “See teema tuleb üle paari aasta üles ja vaibub siis taas. Aga meil on elanike ees kohustused, mis ei kannata pikka ootamist ja asjade vinduma jätmist.”

Lisaks annab vabatahlik ühinemine võimaluse juhtida protsessi ise. “Nii on meil valikuid rohkem,” selgitas Teor, kes samuti ei näe põhjust jääda ootama, millal riik reformiga peale hakkaks.

Nii Teori kui ka Kirdi sõnul käib omavalitsuste ühendamisega sama jalga haridusteema. “Praegust koolivõrku vaadates on selge, et nii jätkata ei saa, seda taipab igaüks, kes arvutada oskab,” ütles Kirt.

Kui aga koolivõrguga tegelda kohalike omavalitsustega samaaegselt tegelemata, oleks Teori sõnul tulemuseks topeltreform, mis ei pruugi valmides üksteisega klappida.

Liitumise kolmas osapool, ligi 800 elanikuga väike Aegviidu, on valinud tegutsemiseks oma tee ning alustanud rahvaküsitlusega.

Veidi enne jaanipäeva kutsus neid enda külge ka Anija vald ning seega on Aegviidu praegu kahe suure heinakuhja vahel. Volikogu esimehe Toomas Tõnise sõnul on aga rahval võimalus öelda ka, et soovitakse jääda omaette ning sedagi võimalust võtab volikogu tõsiselt. “Meie vald on väike, iga otsus puudutab kõiki lähedalt ja me ei saa inimestelt küsimata midagi omapäi otsustada,” selgitas Tõnise.

Väikevald arutab ühiselt

Aegviidu on siiani tema sõnul hästi toime tulnud, sest raha on hoolikalt loetud ning inimesed tunnevad end seal elades hästi. “Samas on rahakott väike ning mingit jõulist arendust nii väikses vallas praeguste vahenditega teha ei saa, sellest anname endale aru,” märkis ta.

Asukohalt kuulub Aegviidu kokku lähedal asuva Jänedaga, mis kuulub Tapa valda, kuid tööl, ostureisidel ja asju ajamas käib Aegviidu rahvas pealinnas.

Selgus saabub 18. juunil, kui rahvaküsitluse tulemused kokku võetakse ning siis otsustab Aegviidu volikogu, mis edasi tehakse.

Pikalt ei saa Suur-Tapaks kasvav vald naabritele mõtlemisaega anda, võimalik liitumine nõuab tempokat tegutsemist, et järgmise aasta sügisel toimuvateks omavalitsuste valimisteks kõigega valmis jõuda.