Tapjakaevud varitsevad linnas ja maal
Põlvamaal Räpina vallas Meelva külas järve äärde viiva tee veeres põlesid küünlad, et mälestada 20aastast Kerlit.
Kerli kaldus õhtupimeduses teelt poolteist meetrit kõrvale ja kukkus kõrge rohu sisse peitunud kaaneta kaevu. Tema appihõikeid ei kuulnud keegi.
Veebruaris põlesid küünlad samal põhjusel ja sama kurvalt Räpina vallas Ruusa külas. Tol talvepäeval sattus viieaastane Kristo kelgutades tuletõrje kunagisele veevõtukohale ja kukkus auku.
Nii nagu Ruusa küla tollal, on nüüd Meelva küla šokis. “Siia võinuks ükskõik kes kukkuda, mina või keegi teine, mõni samm teelt kõrvale ja...” räägib Meelva küla mees Aare Rämson.
Ta jätab mõtte lõpetamata. Seda teed mööda on tema lapselapsed suviti järve ujuma läinud.
Helkur aitas leida
Kunagine kanalisatsioonikaev oli kõrges rohus ja aastatega pealt peaaegu mullakamaraga kokku kasvanud. Noort naist ei oleks osatud sealt otsidagi, kui poleks olnud mahapudenenud helkurit.
Isegi osale külaelanikest tuli uudisena, et seal kaevud kunagi üleüldse olid. Kanalisatsioonitrass jooksis Vene ajal küla kaheksa korteriga elamu juurest järveni. Nüüd varsti juba paarkümmend aastat ei ole see trass käigus olnud. Aga settekaevud, täpsemalt siis augud, jäid.
“Üks kunagine kaev on telliskive täis visatud, mitut on aastate jooksul täidetud kartulivarte ja muu prahiga, aga kes ütleb, et sinnagi peale astudes läbi ei vaju,” osutab Rämson tee äärde jäävatele lohkudele.
Sama kortermaja esisel platsil on veel kaks kaevu. Neilgi olid kunagi korralikud metallkaaned, nüüd vaid üsna kerged metallplaadist katted. Neid võib liigutada mõni auto või lumesahk...
Rämsoni näost võib lugeda, et talvisest tragöödiast ei ole Räpina vallas õppust võetud. Sama meelt on ka Naha külas elav loodushoiuspetsialist, ajakirjanik ja kunagine keskkonnaminister Villu Reiljani nõunik Kalle Mälberg.
“Meie Kreml, vallamaja, särab tuledes ning vallavanem tegeleb kohaturunduse ja mainekujundusega, selle peale kulutatakse tuhandeid, aga kaevukaaned peale panna olekski just kohaturundus,” ei karda ta põliselanikuna arvamust ütelda.
Mälberg näitab Linte külas väikest küngast meenutavat puhastusseadet ligemale kümne kaevuga, kus lastele meeldib talvel kelgutamas käia.
Tragöödiast on möödas mõni päev. “Ohhoo, puhastusseadme üks täiesti mäda kate on siin eile vahetatud uue laudadest kokku löödu vastu,” on Mälberg veidi üllatunud. “Aga tegelikult peaksid need olema kõvemast materjalist ja soovitatavalt lukustatud.”
Värava ees on roostes lukk, mis näitab, et seda ei kasutata. Ja mis mõtet ongi lukustada, kui võrkaed ümber seadme on ripakil ja pääsu ligi viie meetri sügavuste kaevude juurde ei takista miski.
“Kui midagi juhtub, siis hakatakse liigutama, aga ka siis nii vähe kui võimalik,” osutab Mälberg veel kord kiiruga peale visatud laudadest kaevukattele.
Teateid tuleb nüüd rohkem
Räpina vallavanem Teet Helm ütleb, et juhtunut, nii talvel kui ka nüüdset, on raske kommenteerida. Kellel ei oleks!
“Reageerisime juba esimesele juhtumile ja palusime kodulehel rahvalt infot ohtlikest kaevudest, aga nüüd, teise õnnetuse järel, on hakanud tulema rohkem teateid,” sõnab ta.
Nüüdseks on mitmes kohas valla jõududega esmane oht kaotatud. Aga ta ei julge välistada, et kaaneta või mädanenud puitkaanega kaevusid kusagil veel ei juhtu olema.
Kas vallal on kavas Meelva külas tapjakaev koos ülejäänutega nüüd täita?
“Veame ehk tõesti need kaevud nüüd täidet täis, aga see kõik ka maksab, pole just odav,” jääb vallavanem veidi kimbatusse.
Mis Linte puhastusseadmetesse puutub, siis lubab vallavanem sinna laudadest kaante asemele raskemad ja kindlamad betoonkaaned muretseda.
Need ei kõnni koos metallivarastega ka nii lihtsalt minema.
Ruusa juhtum kohtus
Kes sellise traagilise õnnetuse korral vastutab? Seaduse kohaselt vastutab objekti ohutuse eest omanik, olgu selleks siis kohalik omavalitsus, ettevõte, asutus või eraisik.
Lõuna Ringkonnaprokuratuurist kinnitati, et Meelva külas juhtunu puhul pole siiani selge, kelle kinnistul kaev asub, kas valla- või riigimaal.
Juhtumi üksikasjade väljaselgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest.
Viiest tänavu kaevudes hukkunust on seni vaid ühel juhul jõudnud uurimine lõpule. Kriminaalasi saadeti kohtusse ning toimus ka eelistung. Veebruaris Ruusal katmata jäetud kaevu kukkunud ja seal uppunud poisi surmas süüdistatakse 1973. a sündinud Priitu karistusseadustiku § 117 lg 1 (surma põhjustamine ettevaatamatusest) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kohus arutab kriminaalasja järgmise aasta jaanuaris.
“Süüdistatava kohustuseks oli osaühingu poolt renditud territooriumil kanalisatsiooni- ja muude kaevuavade kaetuna hoidmine,” võtab kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ülle Hõrak süüdistuse kokku.
Jaanuaris Pärnus tühermaal nelja meetri sügavusse katmata kaevu kukkunud ja uppunud 22aastase Diana puhul uuriti kriminaalasja seitse kuud, misjärel prokurör lõpetas selle, kuna süüdlast või kahtlustatavat ei leitud. Kaev asus küll linna maal, kuid selle omanikku ei õnnestunud leida.
Lääne Ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Annely Ermi sõnul ei saa vastutusele võtta riiki või kohalikku omavalitsust, vaid ikka konkreetset süüdlast, füüsilist isikut.
Et linnas kellegi tegemata jäetu ei jääks karistuseta ja mujalgi Eestis katmata kaevudesse kergekäeliselt ei suhtutaks, vaidlustasid Diana lähedased prokuröri otsuse.
“Riigiprokuratuur ongi nüüd käskinud see uurimine taasavada, et koguda Diana juhtumi kohta täiendavaid tõendeid, võib-olla on siiski võimalik süüdlane leida,” kinnitab Annely Erm.
Mis saab edasi? Meelva külas ja mitmel pool mujalgi on välja käidud mõte, et järgmise kevade “Teeme ära!” võiks olla just üle-eestiline kaevukaante kontroll ja kordategemine. Aga kas kannatab sellega kevadeni oodata?
Kaevuõnnetused 2011
- 26. jaanuaril kukkus Pärnu linnas sanatooriumi Tervis lähistel asunud kaevu 23aastane neiu ning suri.
- 23. veebruaril hukkus Põlvamaal Räpina vallas Ruusa külas viieaastane poiss, kes sattus kelgutades tuletõrje vanale veevõtukohale ja kukkus auku.
- 24. veebruaril hukkus Raplamaal Kehtna vallas Rõue külas isiklikku kaevu kukkunud 69aastane mees.
- 27. juulil leiti Maardus märgistamata kaevust surnud naine.
- 26. novembril hukkus Põlvamaal Meelva külas kaevu kukkunud 20aastane naine.
Allikas: politsei- ja piirivalveamet
Politsei annab nõu
- Kinnistuomanikud peavad olema hoolikamad, tundma oma kinnistut ning nägema seal ette võimalikke ohte. Kui on teada, et kinnistul asub kaev, millel ei ole luuki, tuleb see koht märgistada ning leida kiiremas korras asendusluuk.
- Kes märkavad lahtist kaevu, peaksid sellest teatama kohalikule omavalitsusele, kus saadakse teha ettekirjutus maaomanikule või rakendada asendustäitmist, s.t kaevuluuk paigaldatakse omavalitsuse poolt ning kulud nõutakse omanikult sisse.
- Nädalavahetustel või muul töövälisel ajal tuleks lahtistest kaevukohtadest teatada politseile.
Allikas: politsei- ja piirivalveamet
