Tarmo Kriis: Eesti ei pea kurssi muutma
Mis teile tänapäeva Eestis ei meeldi?
Igasuguseid vigu võib leida, olgu näiteks kas või avaliku võimu ja ühiskonna omavahelised suhted. Aga need pole põhjus, miks peaks hakkama Eestis riigikorda või põhiseadust muutma.
Vead on parandatavad ja selles suunas juba tegutsetakse. Antakse MTÜdele rohkem võimalusi hakata erakonnastuma jne.
Eestis leidub ka sotsiaalset rahulolematust majanduslike olude suhtes. Võib-olla on see väike virvendus sellest, mis on toimunud Lõuna-Euroopas.
Inimesed tulevad ja avaldavad oma arvamust ka tänaval. Me peame seda võtma osana ühiskondlikust debatist.
Mikk Mikiver küsis kord: kui võim on rahva käes, kelle käes ta siis on? Kelle käes on teie arvates võim praegu?
Loodetavasti põhiseaduslike institutsioonide käes.
Harta 12 üks koostajaid, professor Rein Raud väidab, et demokraatia on Eestis juba kaaperdatud.
Ma arvan, et ta viitab sellele, et dialoog ühiskonnas esindatud jõudude vahel on olnud ebapiisav. Aga see ei anna alust väita, et demokraatia on kaaperdatud. See väide on pigem endale tähelepanu tõmbamiseks, mitte selleks, et viidata sisulisele probleemile.
Harta 12 deklareerib, et vaja on uut ühiskondlikku kokkulepet. Kas teie arvates on seda vaja?
See on udune üleskutse, kus soovitakse oma tegevusele avalikku toetust saada, aga jätta asi abstraktseks. Reaalseid ettepanekuid ju pole.
Hindan ühiskondliku kokkuleppe sõlmimist mingil uuel tasandil ebarealistlikuks.
Kas praegust seisu iseloomustab stagnatsioon või hoopis revolutsiooniline situatsioon?
Ei üks ega teine. Küll oleks põnev teada saada, kes on need 17 000 inimest, kes on Harta 12-le alla kirjutanud. Sotsioloogid võiks välja uurida, millisel positsioonil nad ühiskonnas asuvad. Siis saaks teda, milles seisneb tegelik probleem.
Arvan, et see on pikalt vindunud majanduslik kitsikus, mis nüüd on poliitiliste arengute kontekstis välja löönud. Mingi hulk inimesi ei näe lihtsalt muud varianti oma sõnumi kohaletoimetamiseks.
Mida muudaksite Eesti riigis teie, kui saaksite homme hommikul peaministriks ja parlamendis ülekaalu omava partei juhiks?
Tipp-poliitikutelgi, kes aastaid võimul olnud, on väga raske homsest päevast suuri muutusi teha. Erakonnad on suured, väljakujunenud suhteid ei ole võimalik päevapealt muuta.
Küll tuleks säilitada külm pea. Asjalikku kriitikat arvesse võtta.
Vähendada võiks erakondade kulutusi valimiskampaaniale ja küsida erakonna liikmetelt maksu. Sellisel juhul kujuneksid erakonnad selgemalt määratletuks. Riigieelarvelisel toetusel passimine soodustab laiskust.
Kas teie meelest peaks Eesti riik kurssi muutma?
Ei. Kusagil ei ole näha seda raha, millega võiks üles ehitada laialt ümber jaotavat ühiskonda, väga kulukat sotsiaalsüsteemi.
On vaja leppida olukorraga, kus tuleb jooksva maksutulu ja Euroopa toetustega hakkama saada ning teha selliseid samme, mis on mõistlikud ja vajalikud. Selle asemel et algelisi loosungeid püsti panna, tasuks hakata uuesti majandusest rääkima.
Mida näitas laupäevane meeleavaldus Tallinnas?
Raske öelda, ma ei olnud Tallinnas. Kui aga vaatasin fotoreportaaže, siis tundus mulle, et väga palju oli eakaid inimesi ja neid poliitikud, kes on erakondadest välja pudenenud või üritavad poliitikasse minna.
Kas see näitas rahva kannatuse katkemist praeguste valitsejate suhtes või hoopis võimule ihkava opositsiooni tegevust?
Mina vandenõuteooriaid ei usu. Ma ei usu, et üks seltskond tarkpäid on suutnud üles ehitada väga korraliku kampaania.
Väga palju on muutujaid, mida ei ole olnud võimalik ette näha. Seetõttu on toimuv olnud osadele inimestele võimalus olla pildil, teistele elada välja frustratsioon, kolmandatele aga teenida selle pealt.
Kas teie usute, et erakonna toetamiseks võetakse raha ämma kapist?
Ei usu. Aga see ei ole ka põhjus, et peaks hakkama riiki kukutama.
Küll peavad inimesed, kes selliseid asju väidavad, kunagi hakkama seletusi andma. See on ebamugav teema.
