Tartu bussijuhid halastasid reisijatele
Kuigi Tartu bussijuhid olid otsustanud erinevalt oma Tallinna ja Narva ametivendadest streikida mitte ühe tunni, vaid terve teisipäeva, otsustasid mehed keskpäeval piirduda vaid kolme tunniga.
“Arvestasime üldist pilti ega tahtnud teistest streikijatest eristuda,” põhjendas streigi varasemat lõpetamist transpordi ametiühingu Lõuna-Eesti koordinaator Aare Kübarsepp.
Kui Tartu bussijuhid oleks oma plaani teoks teinud, olnuks liiklus Emajõelinnas ja tervel Tartumaal terve päev halvatud.
“Anname võimaluse läbirääkijatele kompromissi leidmiseks,” ütles Kübarsepp.
Tema sõnul ei ole streik iseenesest eesmärk, kuid ta kinnitas, et Lõuna-Eesti bussijuhid on vajadusel valmis oma huvide eest ka lõpuni seisma.
Kui muidu veab iga päev Tartu linnas ja maakonnas reisijaid üle saja bussi, siis teisipäeval, streigihommikul liikus neist vaid kuus.
Bussijuhid ongi tänases Eestis ühed innukamad streikijad. Teisipäeval streikinud 1800 töötajast oli transporditöötajaid tervelt 700.
Kreenholmi vabrikutes streikis 600 töötajat, Eesti Elektrijaamas 300 energeetikut, Silmetis aga 100 metallitöölist.
Oma toetusest streigile teatasid Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Haritlaste Ametiühing, TALO, Raudteelaste Ametiühing, Meremeeste Ametiühing, Põlevkivitöötajate Ametiühingute Liit, Side- ja Teenindustöötajate Ametiühingute Liit, Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühing.
Ametühingute hinnangul läks teisipäevane streik korda.
Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) neli haruametiühingut korraldas streigi kokku 15 ettevõttes.
Ametiühingute keskliit rõhutas, et taasiseseisvunud Eestis streikisid esmakordselt korraga mitme eri valdkonna ametiühingud.
Streigi põhjustasid valitsuse ühepoolsed muudatused uues töölepingu seaduse eelnõus.
“Streik oli suunatud mitte tööandjate, vaid valitsuse poliitika vastu,” rõhutas pärast streiki ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga.
