Tartu kahe suure ülikooli üheks liitmise mõte tõi hirmu ja sildid
“Akadeemilises maailmas on tavaks, et ideed ja ettepanekud, ka esmapilgul võimatud, arutatakse läbi poolt- ja vastuargumente põhjalikult kaaludes,” väidab Karis, viidates eelmises Maalehes avaldatud artiklile “Rektor Karis nõelas maamehi valusalt”.
“Kahjuks ei juhtunud nii ettepanekuga alustada läbirääkimisi kahe ülikooli jõudude ühendamiseks. Sõbrakätt ei ulatatud.”
Veelgi enam, mindi sildistamise ja maarahva hirmutamise teed. “Oleksime nagu aastakümneid ajas tagasi pöördunud, mil selline retoorika oli tavaline,” tõdeb Karis, kes loeb äärmiselt kahetsusväärseks, et Riigikogu liige Jaan Õunapuu nimetab TÜ rektorit “mõneks persooniks, kes rahuldab isiklikke ambitsioone”.
“Sellised väljaütlemised, nende stiil ja laad pole kohased, kui jutt käib Eesti riigi teaduse ja hariduse tulevikust,” sõnab rektor.
Akadeemilises maailmas on arvamusvabadus Karise hinnangul teretulnud ja seega on igati normaalne, et näiteks rektor Mait Klaassen või Tartumaa Põllumeeste Liidu esimees Jaan Sõrra on ülikoolide ühendamise suhtes skeptilised.
Väidetakse, et taoline ühinemine ei anna õppe- ja teadustöös kvaliteedi tõusu, ei too juurde tarkust ega raha. “Julgen väita, et siin mu oponendid eksivad,” lausub Karis ja toob näited:
n Maaülikooli kümme kõige tunnustatumat ja enam tsiteeritavat teadlast on bioloogid. Nende oskuste ja teadmiste ühendamine Tartu Ülikooli vastava suuna teadlaste omadega suurendaks Eesti teadlaste rahvusvahelist haaret. Parimad neist saaksid õiguse õpetada üliõpilasi.
n Pole suurt ideoloogilist vahet, kas teadusteemaks on kurvitsate levik rannaniitudel või puuõõnsuste tihedus, asustatus ja omadused majandusmetsades. Arvan, et enamik eksib, kui püüab ära arvata, kummas ülikoolis üks või teine uurimisteema käsil on. Pealegi mäletame veel üsna hästi, miks toonane TA zooloogia ja botaanika instituut just maaülikooli rüppe sattus.
n Alusaineid — kõrgem matemaatika, füüsika, keeled, filosoofia jt — võivad õpetada need õppejõud, kes on aktiivsed ka teaduses. Üliõpilane ju ainult võidaks!
n Kallite infotehnoloogiliste lahenduste ühine arendamine hoiaks kokku ressursse. Ühine oleks ka ühiselamute, välibaaside ja spordirajatiste kasutamine.
Arukas mõtlemine
võidakse suretada
“Tõepoolest, võib küsida, miks seda kõike ei saa teha ülikoolidevahelise koostöö raames,” jätkab Karis. “Paraku on elu näidanud, et lisaks tervele mõistusele on olemas institutsionaalsed huvid, mis vahel kogu aruka mõtlemise suretavad. Näited:
n Viimati käis suurem kemplemine kalandusalase koolituskeskuse loomise üle. Ühes ülikoolis töötavad Võrtsjärve uurijad ja teises töötavad Peipsi järve ning mereuurijad püüdsid üksteist üle trumbata, kumb ülikool peaks saama projekti koordinaatoriks.
Kemplemine vältas rohkem kui pool aastat ja raiskas arukate inimeste aega ja ressursse.
n Vaidlused on käinud ka õppeinfosüsteemi rakendamise üle. Maaülikoolis arvati, et oma oleks ikka parem, ja kui rakendada Tartu Ülikoolis väljatöötatut, oleks see märk kahe ülikooli ühendamisest.
Jutud viljakast koostööst suurenevad Karise sõnul alati siis, kui liitmisohtu tajutakse. Selle kadudes töötuhin vaibub.
“Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder võib õigustatult murelik olla, et põllumajandusteadusega pole asjad korras, ometi on kohaliku põllumajandusteaduse arendamine möödapääsmatu,” lausub ta. “Usun, et jõudude ühendamine annab siingi tulemusi, ilma alusteaduseta ei arene ka rakendusuuringud.”
Rektor tuletab meelde, et viis-kuus aastat tagasi tegi ta ettepaneku ühendada Eesti Maaülikooliga Jõgeva Sordiaretuse Instituut ja Sakus asuv Eesti Maaviljeluse Instituut. Põhjus tundus talle toona ilmselge — teadusasutused, kellel on piiratud ligipääs kaasaegsele aparatuurile ning milles napib andekaid noori, on määratud isolatsiooni ning hääbumisele.
Toona peeti ühendamise ideed põllumajandusteadust hukutavaks. “Paraku said mõlemad mulluses rahvusvahelises hindamises oma teadustegevusele negatiivse hinnangu. Kas meil ei tasuks sellest õppida?” küsib Karis.
Tugevus ja tarkus
on tõsiasjad
Ühes on rektor Klaassenil kindlasti õigus, leiab Karis. Nimelt selles, et EMÜ on arenenud piisavalt tugevaks ja targaks, et teda võiks ihaldada. Ei ole ju mõtet teha ühinemisettepanekut kõrgkoolile, kes on allakäiguteel.
Küll ei saa Karis aru, kuidas on maaülikoolis õpetatavate erialade olulisus seotud ettepanekuga arutada arengustsenaariume, sealhulgas ka ühinemist.
“Just kahe piisavalt tugeva ülikooli ühendamisel on võimalik saavutada sünergia, antava haridustaseme tõus ja arenguhüpe teaduses,” väidab Tartu Ülikooli rektor. “Konkurentsitihedas ja üleilmastuvas maailmas on ülikoolide ülesanne vaadata kaugemale kui tänane hinnang ülikoolile, käimasolev eelarveaasta või isegi strateegiadokumentides kirjapandu.”
Enesehinnanguga tegelemise ja tõsiasjadele näkku vaatamise asemel pole Karise sõnul põhjust hirmutada ja ähvardada toidujulgeolekuga mängimisega, nagu seda teeb Maalehes ASi Agro juht Aavo Mölder.
“Ei ole kuulnud, et naaberriigis Soomes oleks probleeme toidujulgeolekuga, kuigi seal on kogu maaelu puudutav kõrgharidus koondunud Helsingi Ülikooli. Või Taanis, kus sealne põllumajandusülikool liideti Kopenhaageni Ülikooliga 2007. aastal,” nendib Karis.
Pealegi on ju selge, et kõrgharidussüsteem vajab reforme. Seda arvavad tööandjad ja avalikkus. Seda tunnistavad ka haridusminister ja kõrgkoolid ise.
“Olen endiselt veendunud, et läbirääkimiste alustamine kahe ülikooli ühendamiseks oleks üks võimalik tee kasutada paremini ära tudengite õpetamises ja teaduses kahe ülikooli potentsiaali,” leiab Karis. “See ei sea ohtu ei toidujulgeolekut ega põllumajandusteaduste arengut.”
