Varauusaegsete inimeste jaoks oli teispoolne maailm samuti oluline ja tõeline. Kohtuti trollide ja salapäraste võrgutajatega kodu kõrval metsas, näkiga lähedalasuvas ojas ja päkapikuga laudas. Selline oli rahvauskumus kogu Põhja-Euroopas sh Eestis, Venemaal ja Skandinaavias. Selle teemaga on tegelenud folkloristid, kes on uurinud 19. ja 20. sajandil tehtud ülestähendusi, teadmata, et sarnased lood on üles tähendatud juba kesk- ja viikingiaegsetes Põhjamaade muinasjuttudes, eelkõige Islandi saagades. Keskaegsed põhjamaade saagad on täis jutustusi kohtumistest näiteks trollide, hiiglaste, kodukäijate ja muude müütiliste olenditega.

Varem on folkloristika ja Põhjamaade keskaja filoloogia olnud teineteisest väga selgelt eraldiseisvad ning Skandinaavia ja Eesti teadlased ei ole selles interdistsiplinaarses valdkonnas tihedamat koostööd teinud. Juba neli aastat on skandinavistika professor Daniel Sävborg püüdnud ühitada neid kahte distsipliini, kogudes TÜ skandinavistika ümber võrgustiku nn. „Vana-Põhja Folkloristidest“. See peaks üksteisele lähendama folkloristika ja islandi saagadega seotud teadustöö ning võimaldama skandinaavia teadlastel osa saada Eestis olemasolevatest mahukatest materjalidest ja teadmistest.

12.-14. juunil korraldab Tartu ülikooli skandinavistika osakond teaduskonverentsi ”Sagas, Legends and Trolls – The Supernatural from Early Modern back to Old Norse Tradition”, kus oma uurimistööd antud valdkonnas tutvustavad 13 riigi 41 teadlast, teiste seas rootsi teadlased Bengt af Klintberg ja Mikael Häll. Ettevõtmist finantseerivad Rootsi Riksbankens jubileumsfond ja Põhjamaade ministrite nõukogu esindus Eestis.