Teabeamet: Vene sõjalise jõu kasutamine Balti riikide vastu on ebatõenäoline, ent mitte välistatud
Varem ei ole Eesti välisluurega tegelev ametkond kunagi Eesti avalikkusega oma analüüse jaganud, vaid need on mõeldud kitsale otsustajate ja ametnike ringile. Seepärast on tegu tähelepanuväärse sammuga.
Eeldatavasti pälvib dokument tähelepanu ka väljaspool Eestit, eelkõige Venemaal, millest kõneleb suur osa selle 44-leheküljelise raamatukese tekstist. Järgnev on subjektiivne lühiülevaade tähtsamast.
Nagu öeldud, põhitähelepanu teabeameti ülevaates pälvib Venemaa tegevus, selle motiivid ja taust. Kõige olulisemas küsimuses, kui suur on Venemaa poolt sõjaline oht Eestile, asub amet seisukohale, et “kuigi see on ebatõenäoline, ei saa täielikult välistada sõjalise jõu kasutamist Balti riikide vastu, sest meist kaugel toimuvatel konfliktidel võivad olla siirded ka Läänemere piirkonnas.”
Baltimaad pigem vähetähtsad
Venemaa ambitsioon on taastada oma mõjusfäär, eelkõige SRÜ ruumis, kuid Balti riike Moskva sinna ei arva, leiab ülevaade. “Balti riike peab Kreml küll elutätsate huvide piirkonnaks, kuid ei vaatle neid sarnaselt SRÜ riikidega. Baltimaid koheldakse pigem lääneriikide kogukonna vähetähtsa osana, millele vastandudes käitub Venemaa sageli vähem kaalutletult ja hoolimatumalt kui teiste lääneriikidega suheldes.”
Kui Venemaa poolne suhtumine NATO taristu ja vägede paigutamisse Ida-Euroopasse ja Balti riikidesse on üldiselt teada, ning selle käsitlused on lääne avalikest allikatest huvilistele olnud kättesaadavad, siis kõige huvitavam osa teabeameti Venemaa-kirjeldusest puudutab seda, mida on Moskva konkreetselt teinud oma relvajõudude arendamiseks Eesti lähipiirkonnaks. Samuti hinnangud, mis oludes võidaks neid kasutada.
“Kuigi Eesti ei ole Venemaa jaoks sõjalises mõttes esmatähtis, võidakse ka siin sõjalist jõudu kasutada,” leiab dokument. “Näiteks võidakse sõjalist jõudu kasutada olukorras, kus NATO ja Venemaa vahel mõnes muus regioonis tekkinud konfliktis ei ole Vene relvajõud suutelised adekvaatselt vastama. Luues siis konfliktikolde Baltikumis, üritaks Venemaa saada endale tugevamad positsioonid relvakonfliktile järgnevateks kõnelusteks”.
Lääne sõjaväeringkonnas muutused
Teabeameti ülevaate hinnangul lähtub Venemaa sõjaline planeerimine Balti operatiivsuunal eeldusest, et tal on vägede koondamisel NATO ees ajaline eelis. “Moskva usub, et suudab Balti riikides sooritada piiratud ulatusega sõjalise operatsiooni enne, kui NATO jõuab tõhusalt sekkuda.”
See ei tähendaks kogu Eesti või Läti hõivamist, vaid pigem kontrolli kehtestamist mõne piiriäärse linna või piirkonna üle.
Venemaa on viimastel aastatel oluliselt tugevdanud oma Balti operatiivsuunal (Eesti, Läti) asuvat väekontingent ning suurendanud siin peetavate õppuste mahtu ja komplekssust, märgib ülevaade. Dokument märgib konkreetseid lisatud üksusi ja muutusi, näiteks 15. armeelennuväebrigaadi formeerimine Pihkva oblastis Ostrovis ja operatiivtaktikaliste rakettide Iskander paigutamine Luugasse. “Lisaks on Narva taktikalisele suunale ümber paigutatud mitu 6. armee üksust”.
Dokument räägib aga ka Venemaa relvajõudude probleemidest, nagu kvalifitseeritud personali nappus, või reservüksuste puudulik mehitatus ja tehnika, mis tee küsitavaks nende kasutamise väljaspool Venemaa territooriumi. Venemaa relvastuse moderniseerimine on pidurdunud.
Teabeameti ülevaade märgib, et vahetut sõjalist ohtu Eestile vähendab NATO heidutustegevus ja kaitse. “Suurt osa asjaoludest, mis tegid Ukraina Venemaa agressioonile vastuvõtlikuks, Eesti puhul ei esine”. Venemaa ei saa Eestit kui NATO ja EL-I liiget ohustada sel viisil, nagu ta ohustab Ukrainat”.
Julgeolekuülevaade annab ka pildi Venemaa sisepoliitika ja meedia olukorrast. Viimases kasutab teabeamet üpris kategoorilist tooni, öeldes: “Vaba ajakirjandust Venemaal ei eksisteeri”. Sellega võib muidugi nõustuda, kui püstitada küsimus selliselt, kas Venemaal on ajakirjandusvabadus või ei ole seda. Tegelikkuses on olukord siiski nüansirikkam ja päriselt öelda, et ükski vaba või Kremlist kontrollimata mõte ei pääse Venemaal meediaruumi, oleks liigne lihtsustus – eriti interneti ja sotsiaalmeedia osas.
Teabeamet märgib selle kohta oma dokumendis, et telemeedia on Venemaal täielikult võimude kontrolli all, raadio ja trükimeedia on suuremalt jaolt võimude kontrolli all, ning kõige vähem kontrollitud on seni internet. Ülevaate hinnangul on Kreml seadnud oma eesmärgiks saada kogu ajakirjandus, sealhulgas sotsiaalmeedia olulisemad kirjutajad, 2018. aastal toimuvateks presidendivalimisteks.
Terror on kõrge potentsiaalne oht
Dokumendi teises osas annab teabeamet üpris kompaktse ülevaate terrorismiohust, sealhulgas “Islamiriigi” ehk Daeshi sünniloost ja Süüria konflikti mõjudest.
Eesti välisluure hinnangul siiski “rahvusvaheline terrorism praegu Eestit väga tõsiselt ei ohusta, kuid kujutab endast kõrget potentsiaalset riski, eelkõige Eesti kodanikele välismaal”. Suurimaks ohuks Eestile on siinkohal radikaliseerunud islamikogukonnad naabermaades ning Euroopa Liidu kodanike osalemine relvastatud konfliktides Süürias ja Iraagis.
Üllatavalt napp on ülevaates Euroopa migratsioonikriisi käsitlus. Tähelepanuväärseim selles osas ilmselt tõdemus, et 2016. aasta võib Euroopale kujuneda selles osas sama raskeks või isegi raskemaks kui oli 2015. aasta.
Lühidalt on teabeamet käsitlenud ka küberohte, hoiatades seejuures, et Eestis kasutatavad IT-lahendused ei ole lõplikult turvalised ning 2015. aastal leidis aset juhtumeid, kus “kaardistati” väljastpoolt Eesti riigiasutuste välisvõrke ja korraldati proovirünnakuid, mille eesmärgiks on ilmselt (tõsisema) rünnaku korraldamiseks vajaliku ressursi kindlakstegemine.
