Teadlane: kaitset vajab eelkõige põlismets, mida on Eestis vaid kaks protsenti

TÜ teaduri Anneli Palo hinnangul vajab praegu kaitset eelkõige põlismets oma ürgsel moel: kiidame küll, et üle poole Eestimaast on kaetud metsaga, aga põlismetsa kriteeriumitele vastab meie metsast praegu vaid 2% kogu metsamaast.

Eesti metsakaitse ajalugu ulatub 720 aasta taha, kui 1297. aastal kehtestas Taani kuningas Erik VI Menved metsa raiumise piirangud Naissaarel, Aegnal ja Paljassaarel. Kui 1700ndatel aastatel kattis Eestimaal mets koos soode ja puisrohumaadega 83% ringis maismaapinnast, siis tänapäeval on meil metsaga seotud alasid umbes 57% maismaast, lisaks puittaimedega kaetud pärandkooslused, pargid jmt.

Metsade pindala suurenes XX sajandi alguses, seda eelkõige selle tõttu, et põllupidamine vähenes ja kui kõlvikuid enam ei haritud, siis tungis mets loomulikult peale. Anneli Palo hinnangul on liigirikkus võrreldes möödunud aegadega üksjagu vähenenud.

Puitu see mets muidugi kasvatab, aga metsaelustiku seisukohalt on need metsad suhteliselt vaesed.

TÜ teadur Anneli Palo

"Puitu see mets muidugi kasvatab, aga metsaelustiku seisukohalt on need metsad suhteliselt vaesed ja muutuste keerises," iseloomustab Palo. "Kõige suurem muutus on aga toimunud metsakasutuse n-ö võimsuses. Sajand tagasi raiuti puid kirvestega ja veeti välja hobustega, nüüd teeb harvester ära vähemalt 70 saemehe ja 1600 kirvemehe töö. Metsaelu see kõik häirib."

Palo sõnul langeb järjest ka metsade vanus. Meil on küll palju uut metsa, aga see pole enam paljuski järjepidev metsamaa.

Vaatamata eeldusele, et kaitsealused metsad võiksid olla vanemad, on ometigi 51% neist keskmises vanuses või lausa noorukieas," tunnistab ta. "Seega, metsade pindala on XVII sajandiga võrreldav, puitu on metsades ilmselt rohkem, metsamaakompaktsus on väheneud, puude vanus metsas on samuti langenud ning metsa kui kodukoha tähtsus üha väheneb."

"Kas puidu suureneval müügil on mõtet, kui selle tulemusel otseselt hävib eestlase traditsiooniline elukeskkond ja kultuur ning kestvuse taganud looduslike metsade kasvuala?" esitab Anneli Palo küsimuse, millele ühiskond peab peagi vastuse leidma, sest muidu polegi meil enam midagi kaitsta.
Et põlismetsad vähegi taastuks, tuleb tema hinnangul teatud kohtades metsaraiet piirata või hoopis lõpetada metsamajandamine. Muu siin enam ei aita.