Teadlane rajaks tuumajaama põlevkivikaevanduste alla

Rahvusvahelisel tuumaenergia konverentsil ettekande teinud geotehnik Mait Mets pakkus ühe ideena välja, et Eestis võiks tuumajaama koos kütusehoidla ja jäätmehoidlaga ehitada maa alla, kasutades ära suletud kaevandusi.

"Selle ettepaneku mõte on kasutada ära juba suletud kaevandusi, et vähendada kaevetööde mahtu," selgitas OÜ Geoengineering teadusdirektor Mait Mets. "Suletud kaevanduse põhjast tuleks veel paarkümmend meetrit allapoole minna, et jõuda kambriumi savivöösse. Sinna tuleks rajada kahesugused käigud: umbes kolmekümnemeetrise läbimõõduga, kuhu saaks paigalda 300megavatised reaktorid - ühesõnaga ehitada kogu see majandus maa alla -, ja umbes 4-5meetrise läbimõõduga käigud, mis viiksid jaamast ladude kompleksi."

"Tuumajaam kestab 40-50 aastat ja kui see ükskord oma töö lõpetab, on kõik juba maa alla maetud, see tähendab, jääb ära väga kulukas ja pikaajaline sulgemisprotsess, mis maapealse jaama puhul kestab 15-20 aastat," märkis ta Põhjarannikule.

Ümbritseva keskkonna jaoks oleks maa alla ehitatud tuumajaam absoluutselt ohutu, ka põhjavesi oleks kindlalt kaitstud, sest kambriumisavidel veejuhtivus praktiliselt puudub, see on Euroopas ette nähtud normist kümme korda väiksem, sõnas Metsa.

MTÜ Eesti Tuumajaam asutaja akadeemik Anto Raukas ei pea tuumajaama maa alla ehitamist eriti reaalseks: "Sinisavi sisse on võimalik kahte moodi minna: kas paekalda juurest kaldteega alla või kasutades ära juba ära olemas olevaid põlevkivikaevandusi, kust ühendustee on lühem. Mina usun, et tuumajaam tuleb pigem Jõelähtme valda - see peab olema Tallinna kui suure tarbija lähedal. Ida-Virumaaga seoses on räägitud võimalikust asukohast Sillamäe lähistel."