“Teeme Eesti korda!” toetab kolme küla plaane
Esitledes oma plaani Maalehe ja Nordea Panga žüriile, on MTÜ Juula Küla Heaks juhatuse liikmed Kalvo Kaasik ja Veikko Soikonen väga põhjalikud.
Plussid, mille Jõgevamaa Tabivere valla külade bussipeatuste puidust pingid kaasa tooks, saavad veelgi selgemaks.
- Lapsi kooli sõidutavad bussid peatuvad ju nüüd (tänu külainimeste pingutusele) mitmes paigas, kus pinke enam või veel pole.
- Paljud vanemad bussiootajad (sama bussi mis õpilasedki) tulevad juba varakult kohale ja nad saaksid jalgu puhata.
- Bussipeatus on ka külarahva omavahelise suhtlemise paik. Ning kauplusautot on istudes parem oodata.
- Juhuslik möödakäija soovib ka vahel jalgu puhata.
Et projekt liiga kalliks ei läheks, võtsid mehed pakkumisi ilma seljatoeta pinkidele. Seljatugedele nõjatuvad žürii liikmed on aga teist meelt: kui juba bussi ootama istuda, siis mugavalt.
Pealegi, eks rahvas ole ka piisavalt kannatlik olnud: aastaid tuli Juula küla lastel 6 km kooli ja sama palju tagasi kõmpida – kui isa-ema autoga viimas-toomas polnud. “Aga sellest külast käib kooli terve klassitäis lapsi,” kinnitab Kaasik.
Kahtlust, et mehed pinkide tellimise ja paigaldamisega hakkama ei saa, pole. MTÜ-l Juula Küla Heaks on ette on näidata oma maja ehitamine ja avamine, Juula olümpiamängud, Kalevipoja lauajooks, osalemine ühtelaulmisel.
Žürii on üksmeelne: projekt saab 1450 eurot.
Katus annab uue võimaluse
Ühe sajakonnast Maalehe ja Nordea Panga konkursi “Teeme Eesti korda!” projektist esitas Ruhnu Ringsu sadama ülevaataja Priit Kapsta.
Tema eesmärk on Ruhnu ajaloolise merepäästejaama aastaid kasutuseta seisnud paadikuuri päästmine.
Kõige hädavajalikum samm on Kapsta hinnangul katuse parandamine. “Vett pidav katus võimaldaks säilitada hoone seni heas seisukorras olevad seinapalgid,” tõdeb ta.
Kui katus peal, saab töödega jätkata, et muuta kuur käsitöö tegemise, näituste, kontsertide, koolituste paigaks. “See kujuneks Ruhnu saare üheks vaatamisväärsuseks, arvestades ka, et koos Vilsandi paadikuuriga on need ainsad omataolised puust ehitised Eestis,” hindab Kapsta.
Kohalikud on enda tahet juba tõestanud: eelmisel suvel koristati krunt risust ja sisustati samas asuv ait käsitöötoaks. Sügisel-talvel korrastati ümbrus võsast, nii et kaunis vaade merele (ja vastupidi) on avatud.
Žürii otsus pärast arutelu: projekt saab 1800 eurot.
Pärast väikest nõupidamist pälvis toetuse ka projekt “Tuhalaane rahvamaja ärkab ellu”, millega soovitakse taastada lava ja ehitada selle all olev ruum garderoobiks.
Tuhalaane rahvamaja lugu on kurb: nimelt põles hoone aastal 1996 nii hullusti, et ka alles jäänud osa lammutati. Ikka lootuses, et kunagi kerkib maja uuesti samale alusmüürile.
Maja oligi peaaegu et kerkimas, tõestas projekt külavanem Enn Sarve käes.
Nüüd kui Euroopa rahakraan külade osas tõenäoliselt täiesti kinni keerati, otsustati leppida müüride kohandamisega suvepidudeks.
Noore mehe teotahe
Tuhalaane külavanem Enn Sarv, MTÜ Tuhalaane juhatuse liige Viivika Sarv, külamaja juhataja Anneli Anijärv ning DJ Tõnis Kotsar kinnitavad, et põlenud rahvamaja lava taastamine suvelavaks rõõmustaks paljusid.
Žürii otsus: 1750 eurot.
“Kohalike inimeste aktiivsus rõõmustas nii Tuhalaanes kui mujal,” nendib Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik. “Palju on juba tehtud ühise tööga, näiteks talgutel. Nüüd lihtsalt sooviti väikest rahatuge.”
Muljetavaldav oli ka Lääne-Virumaa Rakke valla Salla mõisapargi spordiväljaku taastamise kava, eriti selle autori, noore talumehe Martin Madissooni teotahe.
See oli mehe esimene projekt ning valmis just Maalehe ja Nordea Panga konkursiks.
Tema plaan on taastada 30 aastat vana väljaku (mille üheks rajajaks oli Martini isa) kate, kinnitada roostetanute asemel maasse uued korvpallikonstruktsioonid ja paigaldada neile tugevast plastist tagalauad koos rõngaste ja võrkudega.
Kui asi õnneks läheb, pannakse maasse ka võrkpallivõrgu ja tennisevõrgu postid – postid oleksid samad, lihtsalt võrk kinnituks erineval kõrgusel.
Suure osa töödest kavatsevad Madissoon ja tema sõbrad teha ise, tarviklikku tehnikat on neil piisavalt, rehadega on lubanud platsi tulla Salla mõisa naiste selts Meelespea, mille eestvedajaks Martini ema.
Žürii on veendunud, et Martin Madissoonil õnnestub oma plaanile kindlasti tuge leida ning see ellu viia.
Lisaks oli konkursil veel kaks finalisti: Aseri lasteaia mänguväljak Ida-Virumaal ning Virtuse terviserada Jõgeval.
“Minu suur soov on, et lasteaialastel oleks väljak, kus saaks muretult mängida,” kirjutas Aseri projekti eestvedaja Kristel Merigan. “Kuidagi on läinud nii, et vallal, koolil ega ka lasteaial pole raha, ja paraku pole ka projektidest toetusi saadud.”
Uuendused mänguväljakul rõõmustaksid aga paljusid: kolmes rühmas käib kokku 60 last, suur osa neist venekeelsed, kes koolimineku ajaks siiski eesti keele suhu saavad.
“Aga ka kogu valla suuremad lapsed käivad siin mängimas,” rõhutab direktor Eha Polluks. “Ajame ära, riidleme, aga neil pole ju tõesti kusagile minna!”
Pilt, mis koolimaja taga ehk lasteaia ees avaneb, on tõesti pigem nukker. Pole piirdeaeda, mida seadus nõuab, rajatised on eri aegadest, mitmed neist näevad välja päris väsinud. Mängumaja on kipakas, metallist kiigepostid loksuvad.
Pigem omavalitsuse asi
Samas tõdes žürii, et niisuguste asjade lahendamine peaks olema omavalitsuste mure.
“Kui vald ei suuda hoolitseda oma haridus- ja sotsiaalobjektide eest, siis tekib küsimus, milleks teda üldse vaja on,” lausus Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik. “Vähemalt praegusel ehk valimiste aastal oleks põhjust asju korda sättida.”
Usutavast saab ka rohkem kui 5000 elanikuga Jõgeva ilma toetusrahata hakkama linna veerel asuva Virtuse 1060 m pikkuse terviserajaga.
Rajal on juba esimesed suusavõistlused peetud, edaspidi soovitakse see siluda ja katta saepuru või multšiga ning täiendada tasakaalupoomi, rippkangide ja pinkidega.
Mõtteid ja ettepanekuid laekus konkursile üle Eesti. Teiste seas sooviti õpilastele hankida teine komplekt põhiainete õpikuid, et seljad raskeid kotte tarides kõveraks ei jääks ning osta valla muusikutele kontrabass.
Tõsiasi, et projekte saadeti hulganisti, viitab Viidiku sõnul sellele, et korda tegemata asju on Eestimaal veel rohkesti.
Auhinnaraha võitjad
- 1800 eurot – Ruhnu merepäästejaama katus ilmastikukindlaks.
- 1750 eurot – Tuhalaane rahvamaja ärkab ellu.
- 1450 eurot – pingid Tabivere valla bussipeatustesse.
Allikas: Maaleht ja Nordea Pank
Piret Reinson
Nordea Panga turundus- ja kommunikatsioonijuht
Taotluste hulk ületas kõik meie ootused. Mulle kui suurele kultuurisõbrale olid väga südamelähedased kontrabassi ostmine Orissaare vallale ja poiste katuseteater Võrumaal. Kui noored mehed vabal ajal teatrit teevad, siis on meil kõik veel hästi!
Konkurss näitas ilmekalt meie külade jätkusuutlikkust ja Eesti meeste ning naiste tugevust ja tarkust. Saabus palju projekte, mis vääriks esiletoomist, tunnustust, raha. Aga lähtusime konkursi eesmärgist – teeme Eesti korda!
Nii avaldasid enim muljet Salla küla noor Martin Madissoon spordiväljaku ning Juula küla mehed Veikko Soikonen ja Kalvo Kaasik bussipeatuste pinkidega.
Finalistide hulgas oli ka väga vahva ja julge Maie Puusepp, kes kõiki Jõgeva terviserajale kutsus, ning Aseri lasteaia juhataja Eha Polluks ja kunstiõpetaja Kristel Merigan, kelle unistuseks oli laste mänguväljak.
