“On ikka oluline, kahtlemata,” vastas MTÜ Kehra Raudteejaam juhatuse liige Kaarel Aruste.

Kehra ajaloo uurimist ja eksponeerimist jõudsalt edasi viinud ühing loodi Aruste algatusel, kuid just Anne Oruaas on algusest peale MTÜd juhtinud. Kokku juba üheksa aastat.

“Usun, et kogukonnas tuntakse teda juba sellest, et ta on olnud Kehra kooli eesti keele õpetaja,” lausus Aruste. “Aga ta on ka muul alal aktiivne olnud, ta võttis hingega selle raudteejaama käsile.”

Mittetulundusühing tõi armetus olukorras olnud Kehra raudteejaama uue elu, et eksponeerida seal Vabadussõja murdelahingu ja Anija valla ajalugu. Eesmärk on kauni arhitektuuriga hoone täielikult korda teha. See töö on veel pooleli.

Kehra lahing oli 1919. aasta 4. jaanuaril ja see oli pealetungivate Punaarmee üksuste takistamisel oluline sündmus.

Anne Oruaasa roll on olnud suur raamatute väljaandmisel. Kohalik ajaleht Sõnumitooja kirjutas 2014. aasta veebruaris, kuidas Kehra rahvamaja saal tuli pilgeni rahvast täis. Koguneti trükist tulnud ja samas kauaoodatud 563leheküljese raamatu „Kehra lood“ esitlusele. MTÜ Kehra Raudteejaam projekt raamatu ilmumiseks kestis neli ja pool aastat.

Esitlusel müüdi kohe maha 500 raamatut, mis on erakordne. Üks raamatu autoreist oli Anne Oruaas.

Kaarel Aruste sõnul ongi Oruaas, kui eesti keele hea tundja, raamatute väljaandmise alustala. “Inimesel võib olla häid mõtteid ja ta paneb neid kirja ka, aga kui raamatuks kirjutada, siis on vaja korrektuuri. Anne on igal alal tubli,” iseloomustas Aruste.

Raudteejaama täielik kordasaamine võtab veel aega, aga kuna see sai Anija valla arengukavva lisatud, on suurem võimalus asjaga ühele poole saada.

“Küsimus pole ainult muuseumiosas – seda hakatakse kasutama iga päev,” ütles Aruste. Raudteejaama tuleb ootesaal väikse kohvikuga, et oleks koht, kus inimesed saaksid aega veeta.

Palju õnne, Anne Oruaas!