Tehisvalgus segab rasvatihase und

 (4)

Linnupoegade toitmine
Foto: Andres Putting

Sügise edenedes muutuvad ööd pikemaks ning linnades lülitub tänavalgustus tööle üha varem. See kumab sisse paljudest akendest, häirides lisaks teleritele ja nutiseadmetele õhtust uinumist. Aknakatete abil saame meie oma magamistoad teha pimedamaks, kuid mida peavad tegema linnud, kel pole võimalust ööseks pesaõõnsuse ava kardinaga sulgeda ning kelle und asulate tänavavalgustus segab, küsib rasvatihase kodulehel toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

Loomade ööpäeva rütm käib enamasti päikese järgi – et oleks jaksu järgmisele päevale vastu astuda minnakse õhtul päikese loojudes magama ja hommikul tõustakse vara. Öise valgustuse negatiivsed mõjud lindudele ja teistele loomadele olid teada: näiteks hakkavad linnalinnud hommikuti varem laulma, sest nende jaoks saabub hommik metsas elavate liigikaaslastega võrreldes märksa varem. Siiski puudusid teadmised lindude une ja tehisvalgustuse seostest ning vastus küsimusele, kas asulates elavate lindudel on ka uni rahutu ja hommikul ärkamine raske?

Lindude une sõltuvust tehisvalgustusest uuris rühm Belgia teadlasi ei kellegi muu kui rasvatihaste kaasabil. Pesitsemise ajal paigaldati pesakasti infrapunakaamera ja väike pesakasti sisemust valgustav LED-lamp. Uuringuga alustati ajal, mil pesas olid kümne päeva vanused pojad ja emaslinnud käisid veel pesakastides ööbimas. Pesakastides toimuvat jälgiti kolmel järjestikusel ööl – esimesel ja kolmandal ööl lasti lindudel rahulikult magada, teisel ööl põles aga pesakastis lamp.

Seotud lood:

Magav rasvatihane / foto: Felis silvestris 29.04.2016 Looduskalendri foorum
Magav rasvatihane / foto: Felis silvestris 29.04.2016 Looduskalendri foorum
Lindude öist käitumist ja unerütmi jälgides jõuti järeldusele, et öine lisavalgustus tugevusega 1,6 luxi mõjutab lindude und märkimisväärselt. Esimese ööga võrreldes saabusid teisel ööl, mil lamp põles, emaslinnud pesakasti küll samal ajal, kuid uinusid keskmiselt 95 minutit hiljem ja ärkasid hommikul 74 minutit varem. Tavapäraselt lahkuvad rasvatihased pesakastist kogu päeva maksimaalselt poegade toitmisele kasutamiseks päikesetõusul, kuid tehisvalgus segas lindude ööpäevast rütmi ja sundis nad pesakastist lahkuma ajal, mil väljas on alles pime.

Kokkuvõtteid tehes selgus, et valgustatud tingimustes magasid linnud 56% vähem kui normaaltingimustes. Tavapärane unetsüklite kogupikkus öö jooksul oli veidi alla nelja tunni, lambi põledes said nad magada aga napid poolteist tundi. Seejuures ei muutunud lindude unetsüklite pikkused (kui uni peale tuli, magati sama pikalt kui harilikult), vaid pikenesid ärkvel oldud perioodid. Öösel lambi põledes olid ka pojad aktiivsemad ja mangusid toitu tavapärasest rohkem. Sellised äärmuslikud unerežiimi muutused on aga organismile kurnavad, seepärast magasid emaslinnud kolmandal jälgitud ööl unevõlga ehk esimesest ööst 25% rohkem.

Uuringu tulemused viitavad selgelt, et tehisvalgusel on selged negatiivsed mõjud lindude unele, mis omakorda võivad mõjutada pesitsuse edukust. Näiteks võib tavapärasest aktiivsem öine poegade toidumangumine äratada soovimatute kiskjate tähelepanu. Samuti võib unevõlg mõjutada vanalinnu võimekust poegade eest hoolitseda.

Meil pesitsevad rasvatihased ei ole pesitsusperioodil ilmselt nii suurel määral tehisvalguse poolt mõjutatud kui Belgias, sest ööd on meil sel ajal veidi lühemad ja valgemad. Siiski pole ilmselt väga tark tegu lindude pesakast otse tänavavalgustusposti külge panna.

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare