Tervisekaitse juht: seagripp ei ole raske haigus
Tervisekaitseinspektsiooni peadirektor Tiiu Aro ütles, et esmaspäeva hommikuse seisuga on Mehhikos seagrippi surnud pisut üle saja inimese, kelle puhul haigus on kindlalt tõestatud vaid 20l juhul.
„Seagripi puhul on tegemist haigusega, millel on seagripi, linnugripi ja tavapäraselt inimestel leviva gripi geenid," selgitas Aro. Praegu seagripivastast vaktsiini ei ole, kuid selle välja töötamist on alustatud. Kuna gripitüves on ka inimgripp, siis võib abi olla tavapärase gripivaktsiini manustamisest.
„Tegemist ei ole raske haigusega," rõhutas Aro. „Haigestunud vajavad kodust ravi perearsti järelvalve all." Seagripiga kaasnevad tavapärased gripile omased tunnused nagu üldine halb enesetunne, põletik ülemistes hingamisteedes, mõnel juhul on esinenud ka kõhulahtisust.
Miks haigusesse on nakatunud peamiselt nooremad hea tervise juures olevad täiskasvanud, mitte lapsed ja vanurid, kes on tavaliselt grippi haigestujate sihtrühm, ei ole veel selge. Aro sõnul võib olla Mehhikos aset leidnud surmajuhtumite puhul mitmeid faktoreid, mis on haiguse kulgu mõjutanud ning ikkagi nakatunute surmaga lõppenud.
Kuigi mingeid reisipiiranguid praegu kehtestatud ei ole, pole Tiiu Aro sõnul siiski soovitav otse haiguskoldesse perereisele mõtet minna.
Eestil on olemas gripipandeemia puhanguks 3000 doosi gripiravimit Oseltamivir, mis on retseptiravimina müügil ka apteekides.
Eesti välisministeerium pole BNSi teatel veel soovitanud hoiduda reisimast Mehhikosse, kuid kutsub seal viibides olema ettevaatlik.
Praeguse seisuga on oma viibimisest Mehhikos välisministeeriumile teada andnud kaheksa Eesti elanikku.
Esmaspäeva hommiku seisuga oli Mehhikos seagrippi surnud 103 inimest, haigestunuid on üle 1600.
Seagripi juhtumeid on olnud USA mitmes osariigis ning ka maailma muudes riikides. Euroopas on juhtumeid esinenud Hispaanias, Suurbritannias ja Prantsusmaal.
Ülemaailme tervishoiuorganisatsioon WHO ei välista pandeemia teket, kuid mingeid piiranguid reisimisel esialgu plaanis kehtestada pole.
