Tervisliku toidu eest ollakse nõus rohkem maksma

 (8)
                     
Maaleht
Tervisliku toidu eest ollakse nõus rohkem maksma
Scanpix

Eesti Toiduiainetetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp ütles ERRile, et sisetarbimine on jäänud madalaks ning meie toiduainetetööstus seisab ekspordi najal. Eesti toiduainete sihtturg number üks on Venemaa.

"Eesti on ju olnud Peterburi ja Moskva regioonile aastakümneid ikkagi koduturuks. Oleme teinud nende turgude kohta uuringuid, kus väga selgelt joonistub välja see, et nii Eesti riigi kui ka eesti toodete maine on nendes regioonides endiselt väga kõrge. Seda seostatakse väga tugevalt kvaliteediga ja tarbijatel on olemas maitsemälu," selgitas ta.

Potisepa sõnul on näha, et maailmas on meie toodetele väga palju ruumi, aga ettevõtted ei suuda seda ruumi täita ja alati on ruumi nišitoodetele. "Müüa tuleb ikkagi seda toodet, mida teised osta tahavad, mitte seda toodet, mida me müüa tahaksime," märkis ta.

Nišitoodete eest saab küsida kõrgemat hinda ja seda ollakse valmis ka maksma, kinnitas Potisepp. Aga mahetooteid peaks olema turul rohkem. "Toorainet on, aga mahetooted ei jõua meil tihtipeale letile, sest töötlejaid ei ole."

Potisepp märkis, et Eesti tarbija on muutnud valivamaks ja pragmaatilisemaks. "Tundub, et oleme jõudmas murdepunkti, kus tõesti tarbija on nõus toote eest maksma pisut kõrgemat hinda, aga ta ostab kvaliteetsemat ja tervislikumat toodet."

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Kiskjaliku moega kodukiisud (1)
26. november 2014 12:10
Kiskjaliku moega kodukiisud
Eesti ning kogu Baltimaade tuntuim ja tunnustatuim bengalikasvandus asub Pirital. Metsiku kaslase hääletämbriga, aga muidu igati armsa kodukassi käitumisega neljakuused bengali kassipojad ootavad siin oma päriskoju saamist.
Kiskjatest kaslased meeldivad paljudele. Õnneks ei saa neid lemmikloomapoest osta, küll aga leiab tõukasside nimistust suuri ja kiskja välimusega kasse.
Kaheksa aastat robotlüpsi õigustab ennast
Endel Albin oli esimene julge piimakarjakasvataja, kellel jätkus söakust 2006. aastal lüpsirobotitega katsetama hakata. Nüüdseks on robotitele kulutatud raha enam-vähem tagasi teenitud, seadmed aga töötavad ikka nagu kellavärk.
Esimesed lüpsirobotid jõudsid Eesti farmidesse 2006. aastal. Nüüdseks küünib siinmail töös olevate robotite arv paarisajani, robotiseeritud on poolsada lüpsilauta.
Kaksikõed Elo Mõttus-Leppik ja Katrin Tibar asuvad inimhingi uurima
Elo Mõttus-Leppik ja Katrin Tibar on kaksikõed, kelle juhtimisel alustab Kanal 2s uut hooaega psühholoogilise alatooniga saatesari “Avameelselt”. Igas saates jõuavad vaatajate ette tuntud inimeste ehedad lood nende tunnetest.
Kolmapäeval, 26. novembril stardib Kanal 2s kaksikõdede Elo Mõttus-Leppiku ja Katrin Tibari juhtimisel psühholoogilise alatooniga saatesarja “Avameelselt” uus hooaeg.
Viljelusvõistlused andsid tagurpidi tulemuse
Viljelusvõistlus on oma eluõigust tõestanud Soomes 20, Eestis 10 ja Lätis 5 aastat. Läti võistluse lõpupidu peeti eelmisel nädalal Rumene lossis.
Tänavusel viljelusvõistlusel said lätlased kehvemaid saake kui meie, soomlased aga paremaidki.
Kuus küsimust ja vastust Maalt komeedile lendamise asjus
Rosetta sondist eraldunud maandur Philae komeedi 67P poole langemas kunstniku ettekujutuses.
Kaks nädalat tagasi astus inimkond taas kord suure sammu kosmoses.