Tervisliku toidu eest ollakse nõus rohkem maksma

 (8)
                     
Maaleht
Tervisliku toidu eest ollakse nõus rohkem maksma
Scanpix

Eesti Toiduiainetetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp ütles ERRile, et sisetarbimine on jäänud madalaks ning meie toiduainetetööstus seisab ekspordi najal. Eesti toiduainete sihtturg number üks on Venemaa.

"Eesti on ju olnud Peterburi ja Moskva regioonile aastakümneid ikkagi koduturuks. Oleme teinud nende turgude kohta uuringuid, kus väga selgelt joonistub välja see, et nii Eesti riigi kui ka eesti toodete maine on nendes regioonides endiselt väga kõrge. Seda seostatakse väga tugevalt kvaliteediga ja tarbijatel on olemas maitsemälu," selgitas ta.

Potisepa sõnul on näha, et maailmas on meie toodetele väga palju ruumi, aga ettevõtted ei suuda seda ruumi täita ja alati on ruumi nišitoodetele. "Müüa tuleb ikkagi seda toodet, mida teised osta tahavad, mitte seda toodet, mida me müüa tahaksime," märkis ta.

Nišitoodete eest saab küsida kõrgemat hinda ja seda ollakse valmis ka maksma, kinnitas Potisepp. Aga mahetooteid peaks olema turul rohkem. "Toorainet on, aga mahetooted ei jõua meil tihtipeale letile, sest töötlejaid ei ole."

Potisepp märkis, et Eesti tarbija on muutnud valivamaks ja pragmaatilisemaks. "Tundub, et oleme jõudmas murdepunkti, kus tõesti tarbija on nõus toote eest maksma pisut kõrgemat hinda, aga ta ostab kvaliteetsemat ja tervislikumat toodet."

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (8)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Tambora-nimeline vulkaan Indoneesias põhjustas 200 aastat tagasi kogu maailmas suuri ilmamuutusi.
Tambora-nimeline vulkaan Indoneesias põhjustas 200 aastat tagasi kogu maailmas suuri ilmamuutusi.
1815. aasta aprillis toimus Indoneesia saarestikus aastatuhande võimsaim vulkaanipurse.
Tiit Pruuli: Hipiajastu ülim vabadus on möödas
Tiit Pruuli on mees kirju minevikuga, ent mida aeg edasi, seda enam tahab ta teha neid asju, millel oleks jääv väärtus, ning soovib, et ka riigijuhid püüaks näha asju pikemas perspektiivis.
Kirjanik, rändur ja ettevõtja Tiit Pruuli ütleb, et ei taha enam tegelda asjadega, millel paari aasta pärast mingit tähendust pole, ning tõdeb, et endaga rahul olev maailm libiseb hirmutavalt kiiresti allavoolu.
“Tööstused lubasid algul maksta toorpiima eest euroliidu keskmist hinda, hiljem aga nõuti lepingute ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi, või muidu ähvardati piima kokkuost ühepoolselt lõpetada,” kirjeldab piimandusturgu tootja vaatevinklist Raivo Mus
“Tööstused lubasid algul maksta toorpiima eest euroliidu keskmist hinda, hiljem aga nõuti lepingute ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi, või muidu ähvardati piima kokkuost ühepoolselt lõpetada,” kirjeldab piimandusturgu tootja vaatevinklist Raivo Musting.
Eesti piimatöötlussektori ülevaatest selgub, et tööstused teenisid vaatamata Vene sanktsioonidele
2014. aastal 392,9 miljonit eurot müügitulu ning kasum suurenes üle 70 protsendi.
RMK metsaistutus Kirde regiooni metsades
RMK tänavukevadine metsakülv Kirde regioonis. Sama tööd tehakse teenustööna ka erametsaomanikele. Rahaliselt on metsa külvamine istutamisest üldiselt odavam, kuid metsa kasvamahakkamist tuleb muidugi kauem oodata.
Keskkonnaministeeriumi asekantsel Marku Lamp on seda meelt, et ka tuleviks saavad meil olema kaitsealused metsad, sellised, kus inimene looduse arengusse üldse ei sekku, aga ka sellised metsad, kus inimene on juba kord sekkunud ning kus mets vajab seda inimesepoolset sekkumist ka edaspidi.