Tervisliku toidu eest ollakse nõus rohkem maksma

 (8)
                     
Maaleht
Tervisliku toidu eest ollakse nõus rohkem maksma
Scanpix

Eesti Toiduiainetetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp ütles ERRile, et sisetarbimine on jäänud madalaks ning meie toiduainetetööstus seisab ekspordi najal. Eesti toiduainete sihtturg number üks on Venemaa.

"Eesti on ju olnud Peterburi ja Moskva regioonile aastakümneid ikkagi koduturuks. Oleme teinud nende turgude kohta uuringuid, kus väga selgelt joonistub välja see, et nii Eesti riigi kui ka eesti toodete maine on nendes regioonides endiselt väga kõrge. Seda seostatakse väga tugevalt kvaliteediga ja tarbijatel on olemas maitsemälu," selgitas ta.

Potisepa sõnul on näha, et maailmas on meie toodetele väga palju ruumi, aga ettevõtted ei suuda seda ruumi täita ja alati on ruumi nišitoodetele. "Müüa tuleb ikkagi seda toodet, mida teised osta tahavad, mitte seda toodet, mida me müüa tahaksime," märkis ta.

Nišitoodete eest saab küsida kõrgemat hinda ja seda ollakse valmis ka maksma, kinnitas Potisepp. Aga mahetooteid peaks olema turul rohkem. "Toorainet on, aga mahetooted ei jõua meil tihtipeale letile, sest töötlejaid ei ole."

Potisepp märkis, et Eesti tarbija on muutnud valivamaks ja pragmaatilisemaks. "Tundub, et oleme jõudmas murdepunkti, kus tõesti tarbija on nõus toote eest maksma pisut kõrgemat hinda, aga ta ostab kvaliteetsemat ja tervislikumat toodet."

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Tänavu suvel tuli päikesekreemi asemel leida pigem nutikaid kaitsevahendeid vihma eest varjumiseks.
Tänavu suvel tuli päikesekreemi asemel leida pigem nutikaid kaitsevahendeid vihma eest varjumiseks.
Kokkuvõttes oli suvi jahe, kohati kuiv, tükati niiske.
Pauli talu perenaine Ljudmila Avvo Kolkjast teeb müügiks sibulapärgi ja -vanikuid.
Pauli talu perenaine Ljudmila Avvo Kolkjast teeb müügiks sibulapärgi ja -vanikuid.
“Saak oli keskmine, nagu mullugi,” ütles Kolkjas traditsioonilistel kõrgetel peenardel sibulaid kasvatav Konstantin Avvo.
„Nüüd peame lehmapidamise hädamüügiga lõpetama,“ räägib OÜ Kuustemäe juhataja Tarmo Kokk. Pildil koos poeg Hindreko ja õde Karin Sepaga.
„Nüüd peame lehmapidamise hädamüügiga lõpetama,“ räägib OÜ Kuustemäe juhataja Tarmo Kokk. Pildil koos poeg Hindreko ja õde Karin Sepaga.
Võrumaa noored talunikud tegid järsu kannapöörde ning saadavad oma 200pealise piimakarja Läti ja Poola tapamajja. Üle Eesti võib tapale jõuda veel 5000 lehma ja piimatootmise lõpetada kuni poolsada tootjat.
Unipiha algkooli esimesse klassi läks kuus poissi. Alumine rida – Joosep Kroon, Janor Rosumovski, Andreas  Parol, Tristian Klimbek; ülemine rida – Ralf Plumer, direktor Eha Jakobson ja Aleks Aavik.
Unipiha algkooli esimesse klassi läks kuus poissi. Alumine rida – Joosep Kroon, Janor Rosumovski, Andreas Parol, Tristian Klimbek; ülemine rida – Ralf Plumer, direktor Eha Jakobson ja Aleks Aavik.
“Kes tahtis kooli tulla?” küsib Tartumaal Pangodi järve ääres asuva Unipiha algkooli direktor Eha Jakobson esimesel septembril. Tõuseb kätemeri.
TÜ Puidumüügikeskus
TÜ Eesti Puidumüügikeskuse juhatuse liige Taavi Raadik (vasakul) ja tegevjuht Einar Rannula metsaomanikele kuigi paljulubavaid progoose ei esita - puiduturu tulevik pole kuigi helge.
Üleilmselt valitsev toorainehindade kukkumine on viinud selleni, et ka Eestimaalt raiutud puidule on üha keerulisem turgu leida – nõudlus on kehva ja hind on niru.