Veebiväravast leiab infot digiloo teenuste, patsiendi õiguste, kogutavate andmete ning süsteemi turvalisuse kohta. Kui praegu on veebivärava peamiseks ülesandeks e-tervise teemalist infot anda, siis alates septembrist avaneb leheküljelt ka igaühel võimalus ID-kaardiga patsiendiportaali siseneda. Oma terviseinfoga saab tutvuda igal ajal - vaadata pandud diagnoose, arstivisiite, tehtud uuringute tulemusi ning ning saada infot väljakirjutatud ravimite kohta, ütles Tiik.

Tiigi hinnangul on info parema kättesaadavuse kõrval digiloo kasutuselevõtu üheks olulisemaks tugevuseks see, et delikaatsed terviseandmed muutuvad paremini kaitstuks. "Kui praegu puudub patsiendil ülevaade, kes tema paberkandjal tervisekaardiga raviasutuses tutvub, siis digiloos jääb igast andmevaatamisest ja -muutmisest jälg, mis on patsiendiportaali kaudu nähtav ka inimesele endale," selgitas Tiik.

Samuti on sügisel avatavas patsiendiportaalis võimalus teha erinevaid tahteavaldusi ning valida endale volitusisikuid näiteks retseptiravimi väljaostmiseks. "Kui inimene on portaalis ära märkinud, et ta pole näiteks usuliste veendumiste tõttu nõus vereülekandega, siis tema tahte arvestamine on arstile kohustuslik," kinnitas Tiik. Ka saab portaalis anda nõusolekut organidoonorluseks ning oma keha surmajärgseks loovutamiseks õppe- ja teadustööks.

Paralleelselt digilooga hakkavad sügisel tööle veel kolm uut e-tervise teenust: e-retsept (võimalus osta ükskõik millisest apteegist isikuttõendava dokumendi alusel arsti poolt elektrooniliselt väljakirjutatud retseptiravimit), digiregistratuur (võimalus broneerida ja tühistada patsiendiportaalis arsti juurde aega) ja digipilt (võimaldab raviasutustel saada ligipääsu pildipangale, mis koondab patsientide röntgenpilte ja muid suuremahulisi uuringuid).

Eesti e-tervise projekte rahastatakse Euroopa Liidu struktuurfondidest. Kokku on e-tervise seaduse eelnõu valmimiseks ning nelja e-tervise projekti elluviimiseks kavandatud 36 miljonit krooni.

Digitaalse terviseloo tehnilise lahenduse töötab välja tehnoloogiafirma Hewlett-Packard, mis on loonud tervishoiuvaldkonna infotehnoloogilisi rakendusi Suurbritannias, Hispaanias, Austrias, Iirimaal ning ka Leedus. Lisaks kuulub Eesti digitaalse terviseloo infotehnoloogilise lahenduse väljatöötajate ringi ka Microlink Eesti.