Tiit Vähi: Eesti muutub ummikriigiks

 (39)

Tiit Vähi: Eesti muutub  ummikriigiks
Tiit Vähi tunnistab, et tema kui kogenud poliitiku ja ettevõtja käest pole viimasel ajal nõu küsima tuldud.Foto: Karin Kaljuläte

Praeguse valitsuse tegemiste suhtes skeptiline ekspeaminister ja ettevõtja Tiit Vähi väidab, et Eesti on muutumas riigiks, kus ettevõtluse alal ei sünni enam midagi põnevat ning erakonnad on seadnud end rahvast tähtsamaks.

Olite peaministrina avalikkuse tähelepanu all, siis hoidusite aastaid pigem varju. Nüüd olete taas valjul häälel arvamust avaldama hakanud. Miks?

Jah, olen paaril viimasel aastal nii pressis kui konverentsidel aktiivselt sõna võtnud. Oleksin soovinud küll endiselt kõrvaltvaataja olla, kuid ei saanud. Eesti poliitika on muutunud tagurlikuks ja populistlikuks. Ning see on riigile ohtlik.

Võitlesime iseseisvuse taastamise eest, ehitasime üles iseseisva Eesti riigi koos tema majandusega, astusime ELi ja NATO liikmeks. Siit edasi pidanuksime sõlmima piirilepingu ja normaliseerima suhted idanaabriga, kuid need strateegilised välispoliitilised eesmärgid ohverdati sisepoliitilise mudamaadluse nimel.

Nüüd oleme jõudnud ajajärku, kus käib sisepoliitiline ja populistlik võitlus, kuidas saada rohkem hääli. Rahva ja riigi huvid on jäänud tagaplaanile.

Kas oleksite nõus ise praegu peaministriks hakkama?

Ma ei kavatse poliitikasse naasta. Aga kui oleksin Eesti peaminister, ajaksin asju tulenevalt Eesti riigi ja rahva huvidest. Ma tuleks sellest teisest riigist või teiselt planeedilt, kus Andrus Ansip elab, Eestisse.

Alles me trügisime Euroopa jõukamate riikide sekka, nüüd otsime püksirihmas veel tegemata auke. Miks see nii on?

Olnuks viieteist aastaga Euroopa viie rikkama riigi hulka jõudmine tõsine plaan, oleks sellega hakatud pärast valimisi kohe tegelema. Eesmärk oli isegi enam-vähem realistlik, aga selle saavutamiseks poleks me tohtinud igal sammul Venemaad provotseerida ja ennast suurest kasvavast idaturust isoleerida.

Euroopa rikkamate hulka jõudmine oli aga vaid valimiseelne populistlik loosung. Seda olid ka ülesblufitud tänavune riigieelarve, pronkssõduri mahavõtmine, Vene-vaenulikkuse õhutamine. See töötas. Populistid korjasid palju n-ö lolle hääli - niisugust mõistet kasutatakse poliitilises žargoonis - ja poliittehnoloogid võisid olla uhked täpse arvestuse üle.

Sama tehnoloogiat proovitakse rakendada ka järgmise aasta Euroopa Parlamendi ja kohalike valimiste vankri ette. Kristiina Ojuland ja Marko Mihkelson kütavad juba praegu igal sammul üles russofoobiat, et sellel lainel europarlamenti valitud saada.

Ütlesite, et eesmärk Euroopa jõukamate hulka jõuda olnuks või oleks reaalne. Mil viisil?

Esiteks läbi avatud majanduse.

Teiseks annab ELi kuulumine meile võimaluse minna vabalt suurtele turgudele.

Kolmandaks tuleb investeerida innovatsiooni, kõrgtehnoloogilisse tootmisse, tehnilise kõrghariduse arendamisse. Kuid oleme realistid: Jaapanis on kõrgtehnoloogilist tootmist 15%, nad on maailma esimesed. Aga nad on sellesse pikka aega investeerinud. Selleks et meie saaksime sellesse investeerida ning 30 aasta pärast tulu saada, on praegu vaja teenida näiteks logistikast laiemas plaanis, sealhulgas transiidist.

Neljandaks tuleb ära kasutada tõsiasi, et EL vajab Venemaa energiat, Venemaa omakorda aga ELi tehnoloogiaid. Eesti on see suur võimalus. Praegu seda ei kasutata.

Venemaaga ei saa ju teisiti asju ajada kui praegu aetakse.

Kõik ütlevad, et ei saa teisiti. Aga kas keegi on üldse proovinud? Näiteks Vene ettevõtjatega on igati normaal­ne äri ajada. Muidugi on mõlemad pooled väljas oma huvide eest, aga see on ka loomulik.

Aga see, et edaspidi kõik kaubad ainult läbi oma sadamate veetakse?

Sellel jutul pole mingit alust, see pole lihtsalt võimalik. Kaupade töötlemine viiakse ju suurematest linnadest välja nagu igasugune tootmine, sest see ei sobi kokku elukeskkonnaga. Aga meile lähedal asuv Peteburi on vähemalt kümme korda suurem linn kui Tallinn ning Tallinnastki kolib tootmine tasapisi maale.

Ust-Luuga sadam kindlasti ei suuda teenindada Venemaa ja Euroopa Liidu vahelisi järjest kasvavaid kaubavooge ning sellest on ka Vene võimukandjad aru saanud. Küsimus on, kellele panustatakse. Praeguses poliitilises olukorras on panus tehtud Lätile ja Soomele, sest Eestiga on suhted halvad.

Eestis valitseb kaks äärmuslikku seisukohta: parem, kui Venemaaga üldse mingit suhtlemist poleks või - ilma Venemaata ei saa me kuidagi läbi. Kumb neist on õige?

Normaalsed suhted naabriga on väärtus nii majanduse kui ka julgeoleku jaoks. Esialgu tuleks saada Venemaa kolme kõige vihatuma naabri hulgast teise kümnesse. Eeskujuks võib siin olla Soome.

Majandusliku ja julgeolekualase stabiilsuse puudumine takistab ka ettevõtlust. Miks ma peaksin niisugusesse paika investeerima, küsib ettevõtja.

Milline on viimane ettevõte, millega te ise alustasite?

Eesti ei ole praegu hea koht ettevõtlusega tegelemiseks. Ma ei kavatse Eestis uusi firmasid asutada.

Kuidas aga läheb neil ettevõtetel, mis juba olemas on?

Minu tegevus hõlmab nelja valdkonda. Kahtlemata globaalseim neist on ELi kõige idapoolsem ning aasta ringi laevatatav Sillamäe Sadam, tähtis projekt kahe majandusruumi vahel.

Teine on haruldasi ning muldmetalle tootev AS Silmet, omal alal maailma viie olulisema hulka kuuluv ettevõte.

Sillamäe soojuselektrijaama kaudu tegutsen energeetikaturul, kuuludes siin peamiste tegijate hulka.

Endiselt olen seotud küll mitte väga suure, aga see-eest ilusa Pühajärve Puhkekeskusega.

Sõna "sadam" on teie puhul seotud sõnaga "transiit". On transiidile rajatud majandus jätkusuutlik?

Keegi ei räägi "ainult" ega isegi mitte "oluliselt" transiidile orienteeritud majandusest. Kuid transiidi kahjulikuks tunnistamine on end liberaalseks ja turumajanduslikuks nimetava partei ja valitsuse kohta asjatundmatu ning rumal.

Transiidi tähtsuse mõistmiseks võiksid selle oponendid korra Singapuris ära käia. Vaatamata reisiraha kokkuhoiu vajadusele majanduskriisi ajal, läheks see sõit asja ette.

Milline on praegu Sillamäe Sadama seis?

Sadamat on külastanud kõik Eesti presidendid ja peaministrid. Nad on projekti kiitnud ning nimetanud Ida-Viru arengumootoriks. Rahvusvahelised tipptegijad peavad seda kõige perspektiivsemaks logistikaprojektiks.

Aga siis tunnistati transiit peaminister Andrus Ansipi poolt kahjulikuks majandusharuks. Ning meist sõltumatutel põhjustel oleme Silmet Grupi klastri ettevõtetega nagu Kurkse surmaretkel. Oleme lõpetanud investeeringud, toetused ja sponsorluse. Hoiame üksteisest kinni ja aitame, kuid kui vaja, tuleb mõni ühendav nööriots ka katki lõigata...

Töötute arv Ida-Virumaal läheneb juba viiele tuhandele. Millised võivad olla halvad arengud?

Töötuse suurenemisega suureneb rahulolematus, kasvab varguste ja muude kuritegude arv.

Oleme ju ka varem raskeid aegu üle elanud.

Meie majanduslanguse paar-kolm suuremat põhjust on järgmised.

Esiteks tekitati nn Eesti majandus­ime suuresti laenuraha arvel ja oli seega kunstlik. Tänavuse riigieelarve tegijad ei näinud eelseisvat majanduse murdepunkti, ei uskunud eksperte, vaid forsseerisid kulutamist ja tegid "kõige suurema kasvuga riigieelarve".

Nagu autoritaarsusse kalduvates riikides varemgi, kuulutati eksperdid pahatahtlikeks tegelasteks. Aga mis muud kui autoritaarsusesse kalduv on riik, kus valitsuse tasemel otsustatakse, milline majandusharu on kahjulik ja milline kasulik.

Teiseks. Seoses kriisiga maailma finantsturgudel läks laenuraha kaks korda kallimaks, paljude projektide jaoks muutus see liiga kalliks. Need projektid lähevad löögi alla.

Kolmandaks. Venemaad igal viisil torkides ja provotseerides isoleerisime end kunstlikult idaturust. Selle arvel kaotasime 7-10 miljardit krooni eelarvest ja kolm korda nii palju sisemajanduse kogutoodangust.

See ei ole ainult transiidiettevõtete küsimus, vaid Eesti muutmine ummikriigiks, mis mõjutab Eesti kogu majandust. Hiljuti rääkisin 30aastaste IT-meestega. Nad arvasid samuti, et Eesti kui ummikriik, rinderiik (Raivo Vare ütlemine), riik ümber NATO sõjaväebaasi (Tunne Kelami unistus) pole neile mõnus koht äritegemiseks. Siin ei juhtu ettevõtluse jaoks midagi põnevat ega perspektiivset.

Milline on siin väljapääs?


Me peame aru saama, et maailm on muutunud, see pole enam ühepooluseline.

Pole küsimus, kas Venemaa läheb Saksamaast majanduse mahu poolest mööda ja saab Euroopa esimeseks, vaid millal see juhtub. Ka on tõsiasi, et EL ja Venemaa vajavad koostööd, Eesti peab lihtsalt esitama endale küsimuse, kas ta tahab seda takistada või on tema roll koostööd soodustada ja sellelt teenida. Võin aga öelda, et ELi poliitikat Eesti praegu ei aja. Ma ei tea üldse, millist poliitikat Eesti ajab.

Kui vettpidav on Eesti tuleva aasta riigieelarve?

Järgmise aasta eelarve ei ole planeeritud tasakaalus olevana. See keevitati kokku ebareaalsete algandmete alusel, kuid tegelikult tuleb defitsiit kuni 10 miljardit krooni. Arvatavasti kavatsetakse see võtta reservidest, sest eurovalimiste ja kohalike valimiste aastal ei saa ju teha negatiivset lisaeelarvet. Võib-olla on see eelarve taktika, võib olla valetamine.

Kuidas valetajat ära tunda?

Kui Mart Laar valetas, läksid ta silmad suureks ja ümmarguseks, kui Andrus Ansip valetab, ei pilguta ta silmagi.

Ma ei tea aga, kas eelarvega seonduv on valetamine või mitteteadmine. Iga päev räägiti maksude tõstmisest, lõpuks jäeti need aga tõstmata. Tegeldi eelarve lihtsa aritmeetilise kokkukeevitamisega, otsimata lahendusi majanduse edendamiseks ja majanduskasvu arvel tulu saamiseks. Tegelikult tuleks praeguses olukorras jätta tõmblemine ning mõelda stabiilsusele ja majanduse edendamisele.

Kokku hoida on ju ometi vaja.

Mis puutub kokkuhoidu, siis aastal 1992 kohtumisel Taani välisministri Uffe Ellemann Jenseniga küsisin, mis on väikeriigi välispoliitika põhiline eesmärk. Vastus oli, et oma riigi majanduse positsioonide toetamine välisturgudel.

Ma pole kuulnud, et keegi Eesti välisministeeriumis sellega tegeleb. Järelikult pooli välisministeeriumi vennaskonna töötajaid pole vaja, kui meie välisturud ei ole just Kosovos ja Gruusias ning me ei pea sõda BTC naftatoru kontrolli pärast Gruusias.

Aga Eesti rahvuslikud huvid?

Praeguse justkui kõige rahvuslikuma valitsuse vigade ja vastutöö tõttu on Eesti majandus kaotamas kümneid miljardeid aastas. Kindlasti kaotavad mitte ainult ettevõtted, vaid ka paljud riigi kodanikud korteri ja muu isikliku vara. Valitsuse vead maksab kinni rahvas.

Loomulikult peaminister seda ei tunnista. Ta heietab ikka juttu maailma kõige efektiivsemast valitsusest. Konverentsil "Äriplaan 2009" oli tema ettekanne hoolikalt valitud statistiline demagoogia, et mitte ütelda maakeeles - valetamine.

Peaminister ei tunnista vigu, ei võta vastutust, valetab. Kokkuvõttes on meil tegemist ebaõnnestunud peaministriga.

Kas muutunud majandusolukord toob ka muutusi erakonnamaastikul?

Kui selleks tekib nõudlus, tuleb ka pakkumine. Praegu on mitme erakonna toetajate protsent endiselt kõrge, samas lisandub pidevalt neid, keda ükski erakond ei huvita. Nende hulk hakkab lähenema juba poolele rahvast. See aga tähendab, et sisuliselt peavad erakonnad oma protsendi kahega jagama.

Miks ükskõiksus süveneb?

Kõnelejate jutud on ühed, teod aga teised.

Mida arvate kunagi maakonnalinnas elanud ja tegutsenud inimesena plaanist teha igast maakonnast üks omavalitsus?

Praegu on Eestis ca 240 omavalitsust ja seda on selgelt liiga palju. Plaan näeb ette maakondade kaotamist ja paarikümne omavalitsuse moodustamist, kuid poliitikud oskavad lugeda ka muid arve vahemikus paarkümmend kuni 101.

Ma ei tea, missugune on reformi plaan ja kas seda üldse on välja töötatud. Enne otsustamist tuleks aga selgeks teha, missugused riigi funktsioonid peavad jääma kohtadele (järelevalve, harukondlikud riigivõimu üksused), mis vormis ja kes neid täidab. Siis tuleb planeerida tulubaas nende ülesannete täitmiseks.

Iga maakonna kohalike omavalitsuste ümberkorraldamisel tuleks lähtuda sealsetest tingimustest. Näiteks kompaktne Sillamäe linn toimib hästi, miks on vaja minna Sillamäe asju Jõhvi valda ajama? Otepää vald toimib samuti hästi. Miks minna Valga alla?

Reform tuleb aga läbi viia ülevalt alla otsustades - muidu ei tehta teda kunagi -, kuid koostöös kohalike omavalitsustega.

Olite omal ajal Valga autobaasi juht. Kas läheksite Valgamaale veel kunagi tagasi?

Valgas on mul mõned sugulased ja Lüllemäel ema-isa haud. Valgamaal on mul osalus Pühajärve Puhkekeskuse ASis.

Käin Valgamaal, külastan tuttavaid ja tuttavaid kohti, kuid tagasi minna ei kavatse.


Peaminister Andrus Ansipi valitud mõtted

"Igale vähegi arukale inimesele on selge, et ei ole see olnud pronkssõdur, kes majandusarengu tsükliliseks on teinud. Veel vähem on see sõdur võimeline muutma kogu maailma majandust."

(11. aprill)

"Ei me pea selle [pronksiöö] eest maksma midagi."

(19. september)

«Esitatud eelarve eelnõu on ühiselt ja õigeaegselt tehtud töö tulemus. 2009. aasta riigieelarve tasakaalustab ka Eesti majanduses viimastel aastatel valitsenud heitlikke meeleolusid. Tekitamata liigseid rõõmu- või murepisaraid, pakub see stabiilsust ja säilitab kõik eeldused majanduse uue tõusulaine tekkimiseks.»

(25. september)

"Kui nüüd hakata analüüsima, kas ma olen teiselt planeedilt või sellelt, siis tuleks pidepunkte otsima hakata. Kui ma mõtlen näiteks Steven Spielbergi filmile «E.T.», siis mulle meenub sellest filmist, et inimese ja tulnuka vahel võib olla väga südamlik suhe. Kui ma nüüd mõtlen oma suhtele abikaasa ja lastega, siis ma näen sedasama südamlikkust. Selles suhtes see suhe ei väida väga kindlalt seda, et minu näol ei või olla tegemist tulnukaga.

Kui nüüd vaadata füüsilist keha, siis mulle tundub, et ma sarnanen väga inimesega. Kui pidada mind UFOks, siis UFO definitsiooni järgi peaksin olema tundmatu lendav objekt. Minu puhul on see lennufaas aeg-ajalt olemas, ma lendan lennukis. Aga küsimus tundmatusest on jälle lahenduseta. Maailma mastaabis ma väga tuntud ei ole, aga Eestis mind üldiselt tuntakse.

Mulle isiklikult tundub, nagu ma oleksin sellelt planeedilt ja mitte tulnukas ega kusagilt teiselt planeedilt."

(2. oktoober)

"Ärge uskuge eksperte. Eesti valitsussektor on tugev ning valitsuse võlakoorem on üks Euroopa madalamaid. Samuti on madalad valitsuse kulud, mis näitab riigi efektiivsust. Need, kes arvavad, et ametnike arvu võiks vähendada kolmandiku võrra, teevad ettepaneku riigi hukkamiseks."

(3. oktoober)


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare