"Siitsamast Pärnust said meie poisid medali olümpial sõudmises, nemad käivad ka meilt mune ostmas," lisab Saare.

2016. aastal Rio olümpial võitis Eesti sõudjate paarisaeruline neljapaat pronksi. Olümpiamedali said kaela Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa, Kaspar Taimsoo ja Allar Raja.
„Allar Raja on meilt kogu aeg mune toonud, kiidab, et kui palju jõudu ja sitkust annavad lihastele need mahemunad,“ räägib perenaine. Ja lisab, et Allar Raja kukk ja kanad on praegugi veel tema karjas, kuna olümpiavõitja otsustanud ise ka hakata kanu kasvatama ja käinud nende juures mahekasvatuse kogemusi omandamas, aga sügisel polnud tal oma kanu kusagil hoida, tõi nende juurde.
„Raja on ju Sindi mees, käib siin tihti, õpetasin talle sedagi, kuidas kana tappa ja mis siis kanaga edasi teha,“ lisab Saare.

Munakollane on heledam
Sõnni talu perenaine Tiiu Saare toob esile, et mahekana munakollane on värvilt heledam, ei ole tugevalt kollane.

"Mahemunadel on munakollane heledam seetõttu, et mina oma kanadele värvi sisse ei sööda ja talvel ongi muna heledam," rõhutab perenaine.
Ta selgitab, et ainult suvel niidab ta oma kanadele rohtu ette. Talus on selline murutraktor, mis korjab kohe peenestatud muru üles. Kui kanadele antakse toorest rohtu, siis on rebu rohkem kollast värvi. Talvel antakse kanadele ka natuke mahesilo juurde.

"Natuke värvi on, aga see ei ole selline nagu poemunal, kui on liiga kollane, siis see võib olla ka värvainest söödas."

Mahekanade pidamisele kehtivad hoopis rangemad nõuded. Näiteks tohib osta ainult ühepäevaseid tibusid, sest siis saab neid hakata kohe toitma õigesti.
Männituka talupere kasvatab ise tibud üles, kuna talus on maheviljatootmine, tegeletakse täielikult maheviljelusega. Nii saab ka kanadele anda mahetoodanguga vilja, mida on väetatud ainult sõnnikuga.

"Me ei kasuta ühtegi mineraalväetist, ühtegi kemikaali pritsimiseks viljapõldudel. Nüüd on vili puhas nendest mürkidest," selgitab Tiiu Saare. Ta lisab, et mahekana peaks käima ka õues, kuna ette on nähtud neli ruutmeetrit kana kohta õuealal. Praeguste piirangute tõttu siiski praegu mahekanu õue ei lasta. Perenaine on korjanud mere äärest oma kanadele ka teokarpe kaltsiumi andmiseks, et munakoor oleks tugevam.

Kondiitrid eelistavad mahemune

Samas kiidab Tiiu Saare, kui maitsvad on mahemunad, sest neil pole mingit võõrast maitset või lõhna juures.

"Kondiitrid ütlevad, et nemad tahaksidki oma kooke-torte teha pigem mahemunadest, sest need munad lähevad väga hästi vahule ja vaht seisab tugevalt,“ kiidab perenaine.
Kuna majandades tegutsetakse ühise taluperena, müüb ka Saare talu oma mahemune koos Männituka talu toodanguga Männituka talu kaubamärgi all.

Tallinnas on selle talupere munad müügil näiteks Haabersti Selveris, aga Tiiu Saare müüb mune ka Pärnu taluturul, samuti lähevad munad Pärnu kohvikutesse, kus pakutakse mahetoodangut. Lisaks käivad inimesed ka kohapeal ostmas.

Ehkki munapühade ajal on nõudlus suurem, ei saa kanakasvatajad oma toodangut seetõttu suurendada.
"Mille arvelt me suurendame, ega kana kahte muna korraga ei mune ju," naerab perenaine.
Ja lisab: "Praegu on nii palju ostjaid, et olen päris hädas – annan näpuotsaga igaühele midagi.“
Samas selgitab Sõnni talu perenaine, et on inimesi, kes lihtsalt ei tahagi tavamune süüa. Nii on nende talu üles otsinud isegi Tallinnast kohale sõitnud inimesed.

"Tulid ostjad Tallinnast ja mina küsisin, et kust te mind leidsite? Ühed ütlesid, et siit Tallinnast Pärnu poole tulles pole ju ühtegi teist mahetootjat. Teised aga selgitasid, et nemad otsisid maaeluministeeriumi kodulehelt mahetootjate registri alt õige talu üles,“ selgitab Sõnni talu perenaine.
Perenaine lisab veel, et kukk karjas on ka väga oluline, sest viljastatud munal on parem maitse."Kui kana on viljastatud, tekib munavalge juurde üks hägus väike täpp, see näitab viljastamist,“ õpetab talu perenaine. Lisades, et neil on karjas mitu kukke ja munad viljastatud. Mõned kliendid pidid tulema vaatamagi, et kas kukk on ikka karjas, sest see muna on ikka kõige õigem.