Jõhkralt ründav maitse

“Tilli leidub Venemaal kõikjal,” pahandas ta. “See on rahvusürt, mida smugeldatakse igasse taldrikusse, justkui oleks ta lihtsalt vürtstaim, mitte aga selline jõhkralt ründav maitse, mis on võimeline saboteerima iga toidu vaid mõnega oma kiduratest lehtedest.”

Walker viitas ka 2011. aastal ilmunud Reutersi artiklile, mille järgi sööb iga venemaalane umbes 1,6 kilogrammi tilli aastas, ehk koguse, millest piisab suurema reisikohvri täitmiseks.

Ajakirjanik Shaun Walker ise on Facebookis loodud tillivastase grupi Dillwatch üks eestvedajaid. Sellel grupil on umbes 3000 liiget eri riikidest. Üks neist on Eesti diplomaat Triinu Rajasalu, kes Venemaal olles pidi tilliga kokku puutuma kõikjal.

"Tilli mõistliku kasutuse vastu ei ole mul midagi, ühe õige hapukurgiteo juurde käivad ikka tillivarred, rääkis Rajasalu Maalehele. “Mõni aasta tagasi Peterburis töötades sain aga aru, sealne tillikasutus on pehmelt öeldes ebaproportsionaalne. Tilli lisati seal ka sushile ja pizzale.”

“Loomulikult kasutatakse Venemaal tilli garneeringuna pea kõigi toitude puhul ja seda imelikku rohelist vart võis leida isegi kokteilide ja magustoitude seest,” sõnas Rajasalu. “Dillwatch’i nimeline Facebooki grupp neid kummalisi kasutusviise käsitlebki ja seetõttu saab seal pidevalt palju nalja.”

Sarnane Facebooki grupp on aga loodud ka Eesti kohalike tillipõlgajate tähelepanekute jagamiseks – inglise keeles on grupi nimeks The Anti-Dill On Everything Movement of Estonia või Eesti Liikumine Tilli Kõikjal Kasutamise Vastu.

Näib esialgu, et tegu on pigem pooltõsise võitlusega, ent grupi tutvustuses öeldakse: “Me usume, et kuigi till võib olla suurepärane selliste toitude juures nagu graavilõhe või keedetud värsked kartulid, ei peaks seda leiduma 99% toitudes, kus seda Eestis kasutatakse. Me ei soovi tilli chiabattas, chili con carnes, spageti carbonaras, klubivõileibades jne”.

Seega leidub ka Eestis piisavalt inimesi, kel on saanud siiamaani, et tilli lisatakse siinsetes söögikohtades peaaegu kõigisse toitudesse, ning enamasti ei vaevu keegi menüüsse tilli kohta isegi mingit märget tegema.

Eesti tillivastase grupi postitustes leidub hulgaliselt näiteid ja pilte, kus sööjad on pidanud seda õudset taime oma toidu sees kohtama. Värskeim neist on lisatud ühe Tallinnas Tatari tänaval asuva puhveti kohta, kus supist vaatab välja priske vars “rohelist mürki”.

Haapsalu ühes muidu täiesti kenas kohvikus avastas tillitundlik aktivist mullu suvel märgatava tillikoguse ka koorekastmega kanapastas, ning dokumentaalsed tõendid näitavad, et soovimatu kohting tilliga on aset leidnud suvises puuviljasalatis ning Tallinna-lähedase kohviku hamburgerikastmes.

Märgatavat tähelepanu pälvis grupi liikmete hulgas Sakalas avaldatud uudis Tarvastu kasvuhoones kasvanud kahemeetrisest tillivarrest, mida võrreldi John Wyndhami klassikalises sci-fi romaanis “Trifiidide päev” tegutsevate mõrtsuktaimedega.

Lahke käega kokad

Sotsioloog ja tuntud toidublogija Pille Petersoo ütles Maalehele, et till ei ole sugugi vaid Ida-Euroopa pärusmaa, vaid väga populaarne ka Soome ja Rootsi köögis. “Rootsis on nt graavilõhe kohustuslikuks kaaslaseks tilli-sinepikaste, kroontilli lisatakse augustis vähkide keetmisleemele.”

Eks ta kipub meil olema üks väga mugav ja levinud garneering ja kokad on üsna lahke käega,” leidis Petersoo. “Mulle väga meeldib, aga pizza peale või hummuse sisse muidugi ei paneks.”

Shaun Walker kirjeldas oma Guardiani loos juhtumit Moskva restoranis, mida muidu olla tuntud kohaliku tooraine innovatiivse kasutamise ja haute cuisine Russe poolest, kuid üks saatanlik umbrohi on ka seal roninud kõikjale.

Soovides tellida põnevat salatit kartuleist, greipfruudist ja Baikali järvekalast, palus Walker juhuks, kui salati retseptis peaks leiduma ka tilli, see ära jätta. Kuid teenindaja vaatas talle otsa põlgusega. “Till on selle toidu kogu mõte. Seda ei saa ära jätta.”

Walker tellis siis midagi muud, aga ka selles toidus leidus loomulikult till.