Tipptoit – rukkileivakattega ahjukael

                     
Maaleht
Tipptoit – rukkileivakattega ahjukael
Eesti parim lihatoode. Foto: DELFI
.

Tänavusel Eesti parima toiduaine konkursil tegid ilma magustoidud, kuid võidu võttis traditsiooniline sealiha, mis oli saanud selga uuendusliku kuue.

Konkursile esitati väga eripäraseid tooteid, kokku 118. Neist 97 võistles põhikonkursi ja 21 piirkondliku väikeettevõtete konkursi raames.

Nii lihatoodete kui ka kogu konkursi võitis Rakvere Lihakombinaadi rukkileivakattega ahjukael.

Toote head mekki kinnitavad ka müüginumbrid – sügisel lettidele sätitud uudistoodet on müüdud üle 16 tonni.

Ettevõtte turundusjuhi Triin Lõokese sõnul kiidetakse liha ja leiva oivalist kooslust ning küpsetades lihale tekkivat krõbedat maitsvat koorikut.

Parimaks Lõuna-Eesti väikeettevõtte tooteks pärjati Nopri Talumeierei hapupiim. Auhinda vastu võtma tulnud müügijuht Kersti Moisa tunnistas, et hapupiima on keeruline poekettidesse sisse saada. Praegu on see suuremates Konsumites ja Maksimarketites. Nüüdse tunnustuse toel loodetakse ka teiste poodide riiulite avanemist.

Parimaks Lääne-Eesti väikeettevõtte tooteks valiti Hiiumaa TÜ Tootmise halvaakreem.

“Turul oli see nišš tühjem ja leidsime ka hea partneri – Prisma,” selgitas ettevõtte juht Agu Kohari, miks nad valmistavad enam kui 20 eri magustoitu. Maikuus on plaanis avada uus ja suurem köök ning siis saab sortimenti veelgi laiendada.

Konkursil oli üks muudatusi see, et esimest korda valiti parim magustoit. Selleks osutus Vertigo Gourmet’ šokolaadikreemide sari.

Parimaks kondiitritooteks pärjati Marmitoni suvine piparkook apelsinitükkidega. “Skandinaavias süüakse vaid 60–70 protsenti piparkookidest siis, kui lumi on maas,” rääkis tootejuht Priit Hinno. See tähendab, et piparkoogid on laual ka suvel.

Eesti poodide ostujuhid ei tahtnud aga kuidagi piparkooke suvel müüki võtta. “Kui muidu ei saanud, siis kasutasime kavalust,” naeris Hinno. Nii jäeti tainast osad komponendid välja ja lisati teised. Nõnda sündiski apelsinitükkidega suvine piparkook.

Parimaks valmistoiduks valitud Põltsamaa Felixi Külmalinna küüslaugusuppi võib süüa nii suvel kui talvel.

See kasvas välja Jõgeval korraldatud supikonkursist, mille võitis kohaliku koka Virge Mitti küüslaugusupp. Retsepti suurtootmise jaoks kohandamine võttis üle aasta ja sai nüüd ka ekspertkomisjonilt kõrge hinnangu.

Tooteid hindas komisjon, kuhu kuulusid koolituse läbinud toitumisteadlased, riigiametnikud, toiduajakirjanikud ja kaubanduse esindajad. Esimest aastat hindas uudistooteid ka Eesti Peakokkade Ühenduse ja toidublogijate žürii.



Eesti parim toiduaine 2012

Kuldmärgid

- Konkursi võitja – rukkileivakattega ahjukael (AS Rakvere Lihakombinaat).

- Eesti parim toit tervisele – lihaveise-grillvorst lambasooles (AS Rakvere Lihakombinaat).

- Eesti parim mittealkohoolne jook – ananassi-vaarikamaitsega neljaviljamahl (Kadarbiku Köögivili OÜ).

- Eesti parim alkohoolne jook – Põltsamaa Tõmmu 2003
(AS Põltsamaa Felix).

Peakokkade kuldmärgid

- Peakokkade lemmik – Briisi vürtsikilufilee
(DGM Shipping AS).

- Parim toit tervisele – Tere Naturali vähendatud laktoosisisaldusega maitsestamata jogurt (Tere AS).

- Parim mittealkohoolne jook – Pai smuutide sari
(Põltsamaa Felix AS).

- Parim alkohoolne jook – Põltsamaa Tõmmu 2003
(Põltsamaa Felix AS).

Tootegruppide võidutooted, millele omistati hõbemärgid

- Lihatoode: rukkileivakattega ahjukael (AS Rakvere Lihakombinaat).

- Pagaritoode: Leibö (AS Leibur).

- Kondiitritoode: suvine piparkook apelsinitükkidega (AS Marmiton).

- Kaste: Caesari kaste (OÜ Vertigo Gourmet).

- Valmistoit: Felix Külmalinna küüslaugusupp (AS Põltsamaa Felix).

- Piimatoode: Tere Naturali vähendatud laktoosisisaldusega maitsestamata jogurt (Tere AS).

- Kalatoode: Briisi vürtsikilufilee (DGM Shipping AS).

- Parim magustoit: šokolaadikreemide sari
(OÜ Vertigo Gourmet).

Piirkondliku väikeettevõtete konkursi pronksmärgid

- Parim toode Lõuna-Eesti väikeettevõttelt 2012: hapupiim (Nopri Talumeierei OÜ).

- Parim toode Lääne-Eesti väikeettevõttelt 2012: halvaa-kreem (HTÜ Tootmine OÜ).

Allikas: toiduliit.ee/parim

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
3 Kõige tavalise­matest koduaia taimedest saab kokku sättida põneva laua­kaunistuse.
Kõige tavalise­matest koduaia taimedest saab kokku sättida põneva laua­kaunistuse.
Üks kimp on värvikas ja hoogne nagu suvine saluut, teine aga võluvalt minimalistlik.
“Noorkari saab suveks välja, loomad on rahul ja rohumaade pidamine meie loodusele hoopis keskkonnasõbralikum kui oleks intensiivne viljakasvatus,” toob Paistevälja OÜ esimees Meelis Mändla esile.
“Noorkari saab suveks välja, loomad on rahul ja rohumaade pidamine meie loodusele hoopis keskkonnasõbralikum kui oleks intensiivne viljakasvatus,” toob Paistevälja OÜ esimees Meelis Mändla esile.
Paistevälja osaühingu esimees Meelis Mändla on ühtaegu ka Järva-Jaani vallavolikogu esimees, juhtides piirkonna elu mitmel tasandil korraga.
Tartumaa viljakasvataja Kaino Lopp (vasakul) pärib  Syngenta esindajalt Kaupo Suigult, miks tänavu põllul pritsimiskahjustused tekkisid.
Tartumaa viljakasvataja Kaino Lopp (vasakul) pärib Syngenta esindajalt Kaupo Suigult, miks tänavu põllul pritsimiskahjustused tekkisid.
Kuigi viljapõllud näevad head välja, võib saak jääda ebaühtlaseks külmast tingitud pritsimiskahjustuste tõttu. Soojade saabudes asusid tegevusse röövikud.
Viljandi Folgi esimene päev 2014
Pilt on illustreeriv
Lüpsjad varem pensionile? (2)
2. juuli 2015 05:15
Rita Mandel leiab, et lüpsjad võiks küll varem pensionile saada, sest uneaja vähesusest tingitud väsimus hakkab tervise peale.
Rita Mandel leiab, et lüpsjad võiks küll varem pensionile saada, sest uneaja vähesusest tingitud väsimus hakkab tervise peale.
Ajal mil pensioniiga aastatega vaid tõuseb, võiks raske lüpsjatöö tegijad siiski varem pensionile saada,
leiab ühes Põlvamaa talulaudas lüpsjana leiba teeniv Rita Mandel.
Tammekäära talu agronoomist perepoeg Jaak Soosaar kasvatab põlduba teist aastat. Kui mullu kasvas põlduba 540-l, siis tänavu laiub see kultuur 650 hektaril.
Tammekäära talu agronoomist perepoeg Jaak Soosaar kasvatab põlduba teist aastat. Kui mullu kasvas põlduba 540-l, siis tänavu laiub see kultuur 650 hektaril.
Kui raps jõudis kunagi Eestisse rahakultuurina, siis põldoa juurutajad tõstavad esile keskkonnahoidu: muldade rikastamist ja lämmastiku sidumist. Põlduba peetakse heaks eelviljaks ja loomasöödaks.
Kes närib maasikalehti?
2. juuli 2015 05:00