Tipptoit – rukkileivakattega ahjukael

                     
Maaleht
Tipptoit – rukkileivakattega ahjukael
Eesti parim lihatoode. Foto: DELFI
.

Tänavusel Eesti parima toiduaine konkursil tegid ilma magustoidud, kuid võidu võttis traditsiooniline sealiha, mis oli saanud selga uuendusliku kuue.

Konkursile esitati väga eripäraseid tooteid, kokku 118. Neist 97 võistles põhikonkursi ja 21 piirkondliku väikeettevõtete konkursi raames.

Nii lihatoodete kui ka kogu konkursi võitis Rakvere Lihakombinaadi rukkileivakattega ahjukael.

Toote head mekki kinnitavad ka müüginumbrid – sügisel lettidele sätitud uudistoodet on müüdud üle 16 tonni.

Ettevõtte turundusjuhi Triin Lõokese sõnul kiidetakse liha ja leiva oivalist kooslust ning küpsetades lihale tekkivat krõbedat maitsvat koorikut.

Parimaks Lõuna-Eesti väikeettevõtte tooteks pärjati Nopri Talumeierei hapupiim. Auhinda vastu võtma tulnud müügijuht Kersti Moisa tunnistas, et hapupiima on keeruline poekettidesse sisse saada. Praegu on see suuremates Konsumites ja Maksimarketites. Nüüdse tunnustuse toel loodetakse ka teiste poodide riiulite avanemist.

Parimaks Lääne-Eesti väikeettevõtte tooteks valiti Hiiumaa TÜ Tootmise halvaakreem.

“Turul oli see nišš tühjem ja leidsime ka hea partneri – Prisma,” selgitas ettevõtte juht Agu Kohari, miks nad valmistavad enam kui 20 eri magustoitu. Maikuus on plaanis avada uus ja suurem köök ning siis saab sortimenti veelgi laiendada.

Konkursil oli üks muudatusi see, et esimest korda valiti parim magustoit. Selleks osutus Vertigo Gourmet’ šokolaadikreemide sari.

Parimaks kondiitritooteks pärjati Marmitoni suvine piparkook apelsinitükkidega. “Skandinaavias süüakse vaid 60–70 protsenti piparkookidest siis, kui lumi on maas,” rääkis tootejuht Priit Hinno. See tähendab, et piparkoogid on laual ka suvel.

Eesti poodide ostujuhid ei tahtnud aga kuidagi piparkooke suvel müüki võtta. “Kui muidu ei saanud, siis kasutasime kavalust,” naeris Hinno. Nii jäeti tainast osad komponendid välja ja lisati teised. Nõnda sündiski apelsinitükkidega suvine piparkook.

Parimaks valmistoiduks valitud Põltsamaa Felixi Külmalinna küüslaugusuppi võib süüa nii suvel kui talvel.

See kasvas välja Jõgeval korraldatud supikonkursist, mille võitis kohaliku koka Virge Mitti küüslaugusupp. Retsepti suurtootmise jaoks kohandamine võttis üle aasta ja sai nüüd ka ekspertkomisjonilt kõrge hinnangu.

Tooteid hindas komisjon, kuhu kuulusid koolituse läbinud toitumisteadlased, riigiametnikud, toiduajakirjanikud ja kaubanduse esindajad. Esimest aastat hindas uudistooteid ka Eesti Peakokkade Ühenduse ja toidublogijate žürii.



Eesti parim toiduaine 2012

Kuldmärgid

- Konkursi võitja – rukkileivakattega ahjukael (AS Rakvere Lihakombinaat).

- Eesti parim toit tervisele – lihaveise-grillvorst lambasooles (AS Rakvere Lihakombinaat).

- Eesti parim mittealkohoolne jook – ananassi-vaarikamaitsega neljaviljamahl (Kadarbiku Köögivili OÜ).

- Eesti parim alkohoolne jook – Põltsamaa Tõmmu 2003
(AS Põltsamaa Felix).

Peakokkade kuldmärgid

- Peakokkade lemmik – Briisi vürtsikilufilee
(DGM Shipping AS).

- Parim toit tervisele – Tere Naturali vähendatud laktoosisisaldusega maitsestamata jogurt (Tere AS).

- Parim mittealkohoolne jook – Pai smuutide sari
(Põltsamaa Felix AS).

- Parim alkohoolne jook – Põltsamaa Tõmmu 2003
(Põltsamaa Felix AS).

Tootegruppide võidutooted, millele omistati hõbemärgid

- Lihatoode: rukkileivakattega ahjukael (AS Rakvere Lihakombinaat).

- Pagaritoode: Leibö (AS Leibur).

- Kondiitritoode: suvine piparkook apelsinitükkidega (AS Marmiton).

- Kaste: Caesari kaste (OÜ Vertigo Gourmet).

- Valmistoit: Felix Külmalinna küüslaugusupp (AS Põltsamaa Felix).

- Piimatoode: Tere Naturali vähendatud laktoosisisaldusega maitsestamata jogurt (Tere AS).

- Kalatoode: Briisi vürtsikilufilee (DGM Shipping AS).

- Parim magustoit: šokolaadikreemide sari
(OÜ Vertigo Gourmet).

Piirkondliku väikeettevõtete konkursi pronksmärgid

- Parim toode Lõuna-Eesti väikeettevõttelt 2012: hapupiim (Nopri Talumeierei OÜ).

- Parim toode Lääne-Eesti väikeettevõttelt 2012: halvaa-kreem (HTÜ Tootmine OÜ).

Allikas: toiduliit.ee/parim

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Põhikoolide sulgemise suurem laine on läbi
Järvamaa Kabala kooli eest võidelnud Maris Huopolaineni lootused täitusid. Tema lapsed Mareli (5) ning Marek (6) saavad ses kaunis ja õdusas mõisakoolis õppida.
Õpilaste arvu vähenemisele vaatamata suletakse sel sügisel üsna vähe põhi- ja algkoole või kärbitakse neis vanemaid klasse.
Ale Talu peremees Koit teder ja perenaine Hille Teder
Ale talus on kaks FIEt: peremees Koit Teder ja perenaine Hille Teder. Kumbki tegeleb oma maksude ja paberimajandusega ise, aga talutöid tehakse ikka ühiselt. Enne suurt kevadet ongi paras aeg küttepuud ära saagida.
Osa talusid on nii suures kitsikuses, et taluperemehel pole jaksu oma naist ametlikult tööle vormistada ja maksta tema eest igas kuus riigile sotsiaalmaksu, mis tänavu on minimaalselt 117,15 eurot kuus.
emajõe-veetase-005
Emajõe veetase on praegu aastatagusest ajast kümne sentimeetri võrra kõrgem, edasine sõltub juba sademetest.
Lumevaene talv ja olematu kevadine suurvesi on pannud paljusid muretsema, mis saab meie veekogudest suvel. Et ega nad ometi kuivale jää.
Parteipleenum – see kaheksas
26. märts 2015 05:15
Parteipleenum – see kaheksas
EK(b)P KK I sekretäri Nikolai Karotamme võimult kõrvaldamise aktsioon kulmineerus 1950. aasta märtsis toimunud VIII pleenumil. Sellel pildil tervitab Nikolai Karotamm Eesti NSV talurahva III kongressi, mis toimus 1948. aasta 19. juunil.
21.−26. märtsini 1950 toimus Tallinnas Toompeal Eesti NSV Ülemnõukogu istungitesaalis EK(b)P KK 8. pleenum, üks oluli­semaid teetähiseid Eesti sovetiseerimisel.
KARAMAZOVID ehk Millist is(s)a(ndat) me teenime
Stseen, mis jäi meelde. Isa Fjodor Karamazov (Mait Malmsten, keskel) küsib poegadelt Aljošalt (Pääru Oja, vasakul) ja Ivanilt (Mait Joorits), kas Jumal on olemas, kas elu jätkub pärast surma…
Omaette ollakse kusagil mujal.