Miks hind ühe valla piires nii erinev on? Võru vallavanem Georg Ruuda nendib, et põhjusi tuleb otsida enam kui kümne aasta tagusest ajast, mil katlamajad erastati.

Puiga ja Parksepa viidi üle hakkpuidule, Väimela masuudikatlamaja ehitati aga heas lootuses ümber põlevkiviõli kasutamiseks.

“Paraku on põlevkiviõli hind käinud ühes taktiks nafta maailmaturuhinnaga,” nendib Ruuda. “Väimelas on küte ikka väga kallis, paljuski seetõttu on seal väga keeruline korterit müüa.”

“Konkurentsiamet tagab neile mõõduka kasumlikkuse igasuguse kütte puhul ja omanik väidab, et tal puudub raha ümberehitamiseks. Nii ongi nokk kinni, saba lahti,” ohkab vallavanem.

Kaugkütte hind võib aga edaspidi osutuda väga oluliseks. Kuigi Ruuda ei hellita lootust, et Puigale oleks võimalik inimesi juurde meelitada pelgalt selle argumendiga, siis Puiga rahvaarv vähemalt ei kahane ja sealne kool on maakonna ainus, kus laste arv kasvab.

Raplamaal Kehtna vallas asuv Kaerepere võib uhkustada (loe: kurvastada) Eesti kõige kallima küttehinnaga: 90.28 eurot mWh, lisaks mõistagi käibemaks. Räige hinna põhjuseks on taas põlevkiviõli.

Ehkki see kõlab talve hakul üsna lohutu tõdemusena, on maal keskküte üks kallimaid küttemooduseid ning ka jääb selleks. Ning sealseid maju ja küttetorustikke ähvardab tiksuva pommina amortiseerumine.