Tõenäoliselt ühinevad tänavu kõigest kaks valda
Siseministeeriumi andmetel peaks sügisesteks valimisteks ühinema seitse omavalitsust. Viru-Nigula vallast ja Kunda linnast peaks saama Viru-Nigula vald, Põlva linnast ja teda rõngana ümbritsevast Põlva vallast aga Põlva vald.
Valgamaal asuva Helme ja Põdrala valla ühinemisel Tõrva linnaga peaks tekkima suur ja tugev Helme vald.
Selleks et ühinemised toimuksid, peavad dokumendid ühes maavanema saatekirjaga jõudma siseministeeriumi juba 27. aprilliks.
Esimene pauk tuli Abjast, teine Helmest
Maalehe andmetel on tegelik pilt trööstitu. Kindlatest ühinejatest on tänaseks oma otsusele truuks jäänud vaid üksikud.
Esimesena tõmbasid ühinemisele vee peale mulgid.
Halliste ja Abja valla ühinemisel sai määravaks tulevase omavalitsuse nimi. Abja vallale kui suuremale ja jõukamale ei meeldinud, et ühinenud omavalitsuse nimeks saab Halliste.
Järgmisena jooksis umbe Tõrva linna ning Helme ja Põdrala valla ühinemine. Sellele andis surmahoobi jaanuari lõpus toimunud rahvaküsitlus. Kui Tõrva ja Põdrala rahvas andis ühinemisele jah-sõna, siis nende vahel paikneva Helme valla elanikud ütlesid kindla "ei." Rahvahääletusest võttis osa üle poole valla hääleõiguslikest elanikest, kellest 76% oli ühinemise vastu.
Tõrvas oli risti vastupidine seis: 75% tõrvalastest pooldas ühinemist. Selle tõttu satub ühinemist pooldav Põdrala rahvas totrasse seisu. Kuidas sa ühined Tõrva linnaga, kui isepäine Helme jääb nende kahe vahele.
"Seaduse järgi on see võimalik, aga otsuse langetab vabariigi valitsus," tõdeb Valgamaa omavalitsusliidu esimees, sotsiaaldemokraat Madis Gross. "Aga ma ei usu, et sellist otsust langetatakse."
Samas tunnistab Gross, et Helme vald on Valgamaa üks suuremaid ja tugevamaid. "Nad saavad oma rahvaarvu ja eelarvega praegu veel hakkama."
Res Publica nimekirjas võimule tulnud Helme vallavanem Tarmo Tamm ei oska öelda, miks nende rahvas ühinemise vastu on. "Üks asi võib olla see, et maainimesed on rahul sellega, kuidas omavalitsus on seni toimetanud," pakub ta. "Teine võib olla see, et me ei ole linnaga nii väga võrdväärsed partnerid."
Tõrva keskerakondlasest linnapea Agu Kabrits on nukker. "Me oleme juba kolm korda ühinemisläbirääkimisi alustanud."
Kabrits tunnistab, et nad said isegi niisugusest asjast üle, et ühineva valla nimeks tuleb vana kihelkonnanimena Helme.
Tõrva linnapea haarab veel viimasest õlekõrrest: "Helme vallas käis 51 protsenti elanikest hääletamas, s.t 49 protsenti ei hääletanud. Kuidas suhtuda nende häältesse? Võimalus on ju, et vaikimine on nõusolek."
Kolmas pauk tuleb Põlvast
Kolmandana langes kokku Põlva kandi rahva plaan leivad sügisel ühte kappi panna.
Ühinemisplaanile tõmmati vesi peale läinud neljapäeval. "Linn on vastu meie algkooli juurdeehituse tegemisele," on Põlva vallavolikogu rahvaliitlasest esimees Jaak Hinrikus napisõnaline. "Jube hädavajalik oleks see ära teha."
"Neil on see kinnisidee," tõdeb Põlva keskerakondlasest linnapea Tarmo Tamm. Mees, kes kannab sama nime nagu Helme vallavanem. "Nad ütlesid läbirääkimiste käigus, et see on dogma, millest nad ei tagane."
Põlva linnapea arvates ei peaks praegu, kui laste arv kiiresti kahaneb, uusi karpe juurde ehitama. "Asja teeb nukraks see, et nad planeerivad 280-lapselist kooli, mille juurde pole mõeldud võimlat," seletab Tamm, kes saatuse irooniana omal ajal ise sama kooli ehitamisega alustas.
"Lapsed peavad kehalise kasvatuse tunnis käima 400 meetri kaugusel linna spordihoones." Põlva linnapea sõnul kulub aastas uue koolimaja ülalpidamisele 3 miljonit krooni.
Samas juhib linnapea tähelepanu asjaolule, et vald esitas neile ühinemisettepaneku alles tänavu veebruaris. "Kindlasti ei ole kuu aja jooksul võimalik ära lahendada kõiki küsimusi, mida teised omavalitsused lahendavad kaks-kolm aastat ette."
Põlva linnapea sõnul on kool üksnes ajend, et läbirääkimised tupikusse ajada. "Seal on midagi muud taga."
"Linnapea kalkuleeris, et ühinenud omavalitsuses on tal raske võimule jääda," naerab üks asjaga kursis olev Põlvamaa vallavanem. "Koolimaja on lihtsalt ettekääne."
Neljas pauk tuleb Virumaalt
Kuidas läheb Kunda linna ja Viru-Nigula valla ühinemisega, selgub täna, mil Viru-Nigula vallavolikogu oma otsuse peab langetama.
See ei saa olema kerge, sest jaanuaris läbi viidud rahvahääletus andis vasturääkivaid tulemusi. Kui Kundas oli enamik ühinemise poolt, siis Viru-Nigulas oli asi vastupidi - Kunda linnaga ühinemist pooldas vaid 39% inimestest. 60 protsenti oli sellele kindlalt
vastu.
Viru-Nigula küsitlus peegeldab kohaliku rahva arvamust adekvaatselt - 1115 hääleõiguslikust inimesest avaldas arvamust 752 -, kuid Kunda rahva jah-sõna muudab kahtlaseks rahvahääletusel osalenute väike arv. 3064 inimesest avaldas oma arvamust vaid 74.
68 kundalast oli ühinemise poolt,
6 vastu.
Lähtudes Viru-Nigula rahvaküsitluse tulemustest, peaks sealne volikogu ühinemisele pidurid peale tõmbama. Teeb ta seda või mitte, pole esialgu veel teada. Olukord on seda kummalisem, et kui öeldakse "ei", kuulutatakse tühiseks oma senine suur töö ühinemise ettevalmistamisel; kui öeldakse "jah", minnakse rahva enamuse tahte vastu.
"Mina jään oma arvamuse juurde, et mõistlikul kujul on ühinemine vajalik," lausus vallavolikogu esimees Ain Tiivas. "Nii väikestena pole meil sellisel kujul võimalik jätkata."
Omaette fenomeniks loeb Tiivas aga regionaalminister Kiisleri käitumist, kes veel paar kuud tagasi Viru-Nigula ühinemisplaanidest kuuldes neile julgustavalt õlale patsustas, nüüd aga radikaalse reformikavaga valla pingutused olematuks pühkis.
Vändra päästab häbist
Omavalitsuste vabatahtliku ühinemise päästavad häbist pärnakad.
Suur Vändra ja tilluke Kaisma vald kavatsevad sügisestel valimistel ühise volikogu valida.
Tõsi, jõud tulevases volikogus saavad olema enam kui ebavõrdsed.
Kui Vändra rahvas saadab sinna oma huve kaitsma tervelt 12 saadikut, siis Kaisma vaid 3. Nii on tänaseks igatahes kokku lepitud.
Vändra omad loobuvad kolmest kohast, Kaisma rahvas neljast. Reaalsusele tuleb ausalt silma vaadata. Vändra vallas elab praegu 2537 inimest, ent Kaismas vaid veidi üle 500.
Kaisma volikogu rahvaliitlasest esimehe Ingrid Sillaste sõnul jäävad kokkuleppel mõlema valla arengukavad kehtima tervelt kaheks valimisperioodiks.
"Meie poolt jääb kaheks valimisperioodiks ka kolm kohta. Nende kolme kohaga me mõjuvõimu ei saa, aga oma asjade eest hea seista saame küll."
Kaisma valla liitumise taustal Vändra vallaga tundub kummaline, et Vändra alev jätkab esialgu iseseisvalt.
"Ma ei tea, miks ta peab seal eraldi olema," tunnistab Sillaste.
Kunagine plaan ühineda ka Järvakandi vallaga on esialgu külmutatud.
"Ega nad väga meist huvitatud ei ole," tunnistab Vändra volikogu rahvaliitlasest esimees Ilmar Teevet.
Valga valla moodustamine tiksub edasi
Mis puudutab aga sügisel suure hurraaga alanud Eesti ühe suurema, Valga valla moodustamist, kus tervelt kuus valda pidi Valga linnaga leivad ühte kappi panema, siis see käib tasahilju edasi.
"Me olime natuke lihtsameelsed," tunnistab asja taga olev omavalitsusliidu esimees Madis Gross. "Ühele seltskonnale oli asi selge ja võiks anda kohe tuld. Aga teised ei tule järele. Hobune kappas minema, aga vanker jäi maha."
Grossi sõnul jätkavad läbirääkimisi Valga linn ja Tõlliste, Karula ning Taheva vallad.
"Sangaste ütles kohe ära," lausub Gross, selgitades: "Tema räägib Otepääga. Õru ja Hummuli ei taha aga üldse läbirääkimisi pidada. Hummuli pooldab varianti "üks maakond - üks omavalitsus". Õru ei taha midagi. Nemad tahavad olla edasi nii, nagu nad on."
Valgamaa omavalitsusliidu juhi sõnul tuleb 504 elanikuga Õru kääbusvallas peagi ka algkool kinni panna. "Mis sa seal vallas enam teed. Natuke sotsiaalhoolekannet, raamatukogu ja lasteaed."
2005. aastal, eelmiste kohalike valimiste aastal ühines Eestis tervelt 22 omavalitsust ja moodustus kaheksa suurt valda.
Mida arvate kavast teha Eestisse 20 omavalitsust?
Tarmo Tamm, Helme vallavanem, parteitu
Ma loodan väga, et see 20 omavalitsuse idee ei täitu. Aastal 2011 võiks Eestis olla umbes 70 omavalitsust.
Valga maakonnas on lähitulevikus mitte üks, vaid kolm omavalitsust.
Kui teemegi Valgamaal ühise omavalitsuse keskusega Valgas, siis oleme ikkagi ääremaa. Kui liidame ennast Viljandimaaga, jäävad Helme ja Tõrva endiselt ääremaaks. Kui võtame seejärel suuna Tartu peale, mis on meie inimeste kaubanduslik tõmbekeskus, oleme ikka ääremaa. Edasi teeme Eestist ühe suure ühise kubermangu, mille pealinn on Tallinn. Me oleme ikkagi ääremaa.
Mu Läti naabrid Ergeme ja Alūksne on mõlemad tuhande elanikuga, liitumisel tekib 2000 elanikuga omavalitsus.
Jüri Linde, Pöide vallavanem, parteitu
Ühe suure Saaremaa valla puhul kaoks meie praegusest vallakeskusest Tornimäelt kõigepealt kultuurimaja, seejärel kool ja lasteaed. Kuressaarest vaadatuna on odavam viia Pöide lapsed Orissaare kooli ja lasteaeda.
Kooli ja lasteaia kadumisega lahkuvad ilmselt ka vanemad, hoiab ju praegu inimesi meie piirkonnas lasteaia ja kooli olemasolu. Ja kui praegu käib Tornimäe rahvamajas iga päev taidlus, siis koos elanike kadumisega jääb seegi tühjaks.
Vaevalt et keegi elaniketa piirkonnas ka tühjaks jäänud koolimaja, lasteaia või rahvamaja ära ostab. Nii kõrguvad meie vallakeskuses tulevikus ilmselt ainult varemed.
Kui liitmisega tahetakse riigi raha kokku hoida, siis see on küll vale koht. Liiatigi ei ole ma näinud ühtegi kalkulatsiooni, kui suur see kokkuhoid siis ikka tuleks.
Liitmise asemel võiks vallad oma häid spetsialiste pigem omavahel jagada - nt palgata mitme valla peale ühe ehitus-, planeeringu-, keskkonna- jne spetsialisti.
Kui tahame aga, et elu koonduks tõmbekeskustesse, siis teeme ära! Kõige lihtsam oleks teha iga praeguse väikese valla jaoks Lasnamäele üks kortermaja.
Agu Kabrits, Tõrva linnapea, Keskerakond
Paar kuud tagasi ütles peaminister, et vallad tuleks veel väiksemaks teha, kui nad praegu on. See oli minu jaoks löök allapoole vööd. Jumala pärast, veel väiksemaks pole küll vaja teha!
Peame prioriteedid paika panema. Kas me siis tõesti peame väikevalla ametnikke toitma? Selle asemel võiks raha mujale kulutada.
Koostöö omavalitsuste vahel on selle ajani, kuni istutakse ühise laua taga. Siis, kui uksest välja minnakse, ollakse konkurendid. Seepärast on riigi poolt vaja jõulist sõnumit. Omavalitsuste töötajad on läbi aegade ainult käsku täitnud, omaalgatuslikult on innovaatilisust vähe.
