„Kokkuvõttes oli Ida-Virumaa üks suuremaid toetusi saavaid piirkondi Eestis Harjumaa ja Tartumaa järel,“ ütles rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Kadri Tali. "Käesolev struktuuritoetuste periood lubab enam tähelepanu pöörata just majanduskeskkonna atraktiivsemaks muutmisele, töökohtade loomisele ja kohalike inimeste elukvaliteedi parandamisele.“

Eelmisel programmperioodil investeeriti EL-i toetusvahenditest Ida-Virumaal olulisel määral maakonna ettevõtlus- ja elukeskkonna parandamisesse, märkis Ida-Virumaa Ettevõtluskeskuse juhataja Pille Sööt.

„Vee- ja reoveeprojektid, tööstusalad, teed, promenaadid ning turismiteenused on juba muutnud maakonna kaunimaks ja mõnusamaks kohaks nii elanikele kui ka külalistele. Käesoleval perioodil saab Ida-Virumaa EL-i toetuste abil kindlasti tõhusa impulsi ees seisvate väljakutsete lahendamiseks, arenguks ja kasvamiseks,“ selgitas Sööt.

Euroopa Liidu struktuuritoetuste abiga on Ida-Virumaal investeeritud kõige suuremad summad tänaseks joogivee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamisse Kohtla-Järvele, Narva, Sillamäele, Narva-Jõesuusse, Sillamäele ja Aserisse. Ligi 29 miljonit läks maksma ka Kohtla-Järve põlevkivitööstuste ohtlike jäätmete prügilate korrastamine ja sulgemine. Lõpetatud on Ida-Viru keskhaigla juurdeehitus ja Narva haigla hooldusravi osakonna loomine ning samuti kutsehariduskeskuse tänapäevastamine. Toetuste abiga on Ida-Virumaale rajatud Kiviõli seiklusturismi keskus, Narva linna promenaad ja Jõhvi kesklinna promenaad ning kergliiklustee jalakäijatele.

Käesoleval perioodil saab Eesti kolmest ühtekuuluvuspoliitika fondist ehk struktuurivahenditest – Euroopa sotsiaalfondist (ESF), Euroopa regionaalarengu fondist (ERF) ja ühtekuuluvusfondist (ÜF) toetusi kokku 3,5 miljardit eurot kuni aastani 2020. Selleks, et rahastust leiaksid head ja Eesti arengusse panustavad ettevõtmised Eestis, korraldab rahandusministeerium koostöös valdkondlike ministeeriumidega eurotoetuse infotuuri seitsmes linnas üle Eesti.