Enamik sealiha läks väiketoitlustajatele

"68 tonni Iirimaa sealiha käitlemine on nüüdseks peatatud, aga enne analüüse ei saa kindlalt väita, kas see liha sisaldab dioksiini," ütles Pärtel Maalehele. Samas nentis ta, et 52 tonnist Iiri sealihast jõudis suur osa 10-100kiloste partiidena toitlustajatele.

"Sealiha läks 200-300 väiketoitlustajale, seal hulgas on nii lasteaedu, koole, sööklaid kui restorane," tõdes veterinaar- ja toiduameti peadirektor.

Eestisse on Iirimaalt liha vedanud peamiselt Läänemaal tegutsev lihatööstus Maag, samuti Tallinna Külmhoone.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektor kinnitab, et ka Rakvere lihatööstuse ladudes on 20 tonni Iiri sealiha, aga see on toodud sisse juba enne ohtlikuks tunnistatud perioodi ja seetõttu dioksiinikahtlus Rakvere lihatööstuse lihale ei laiene.

Eile arutasid Euroopa Liidu veterinaarametite juhid Brüsselis, kas Iirimaa võtab oma kahtlase koguse sealiha Euroopa riikidest tagasi.

Iirimaalt on dioksiinisaaste kahtlusega liha jõudnud 30 riiki, dioksiinisaaste kahtlus puudutab kümmet farmi, kes toodavad kümnendiku iirlaste sealihast. Iiri valitsus on lubanud sealiha tagasi osta ja oma riigis hukkamisele saata kuni 100 000 siga.

Juhul kui see liha jääb Eestisse, võtab veterinaar- ja toidulaboratoorium lihast analüüsid ning tõenäoliselt saadetakse need Soome, et selgitada dioksiinisisaldus.

"Praegu pole me lihast veel mingeid analüüse võtnud, tegu on ju külmunud kaubaga ja paar päeva ei muuda siin midagi," teatas Ago Pärtel.

Ehkki dioksiinisisaldus oli Iiri sealiha proovides lubatust 80-200 korda kõrgem, kinnitas Iirimaa toiduohutusameti aseesimees Alan Reilly, et oht on inimestele sellest hoolimata väga väike.

"Inimesed peaksid sööma neid kemikaale sisaldavaid tooteid 40 aastat, enne kui ilmneksid mingid haigusnähud," on Reilly avalikkusele öelnud.

Loomasööt oli saastatud

Viimaste teadete kohaselt on Iirimaa eksportinud ELi riikidesse ka lubatust suurema dioksiinisisaldusega loomaliha, kuid veterinaar- ja toiduameti väitel pole Iirimaalt tänavu Eestisse toodud ühtegi partiid loomaliha.

Peamiseks dioksiinisaaste allikaks peetakse Iirimaal loomasööda töötlemisel kasutatud tööstuslikku õli.

Ago Pärtel kinnitab, et Eesti loomasöötades pole dioksiiniga kunagi probleeme olnud, aga näiteks Läänemeres on looduslik dioksiinivoog suhteliselt kõrge, mistõttu on seire alla võetud Läänemere kalad. Nii on Rootsi ja Soome saanud ELiga ühinemisel osale oma püütud kaladest suuremad dioksiini lubatud määrad.


Mis on dioksiin?

- Dioksiin on üldine termin, tähistamaks gruppi keskkonnas püsivaid orgaanilisi ühendeid (dioksiinid ja furaanid), millest mõned tekitavad vähki.

- Loodusesse on dioksiini tekkinud peamiselt inimtegevuse tõttu. Kõige enam dioksiini tekib kloori sisaldava plastprügi (nt ehitusmaterjalina kasutatava PVC) põlemisel, samuti nafta-, kivisöe- ja paberitööstuses.

- Inimeseni jõuab dioksiin põhiliselt toiduahela kaudu. Eriti ohtlikuks peetakse dioksiinist reostatud veekogudest püütud kala söömist. Teadlaste kinnitusel võib dioksiiniga saastatud toiduainete söömine kahjustada maksa, kesknärvisüsteemi ja immuunsüsteemi, samuti põhjustada vähki.

- Raskmetallidest on osa üpris ohutud (nt raud), teised aga (Pb, Cd, Hg) põhjustavad ränki mürgistusi.

Allikas: keskkonnauuringute keskus, mereinstituut