Toit saab osaks riigikaitsest

Koostööleppe sõlminud põllumeeste ja riigikaitse esindajad leidsid, et kohalik toit on riigile sama tähtis kui muud kaitseressursid.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ja Eesti Kaitsetööstuse Liit (EKTL) sõlmisid koostöölepingu, mis näeb ette edendada Eesti toidujulgeolekut.

Sööd kodumaist, siis on ka riik tugevam

Kaardistada tahetakse toidujulgeoleku alane olukord Eestis, parandada Eesti kaitseväe ja toidutootjate koostööd ning infovahetust.

“Koostöö peamine fookus on Eesti rahva toidujulgeolek, see on osa riigikaitsest,” rõhutas EKTLi tegevjuht Andres Parve.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul on toidujulgeoleku oluline tagatis see, kui riik suudab toota oma põhilise toidu ise ega sõltu importtoodangust.

Eesmärk on end ise varustada piima, liha, teravilja, kartuli ja teatud osas köögiviljaga. Kitsaskohad on liha ning köögi- ja puuviljad.

Kohalikule toidule orienteerumisel on Seedri sõnul mitu selget eelist, alustades kohaliku tootja toetamisest ja ökoloogilise jalajälje vähendamisest kuni toidujulgeoleku saavutamiseni.

“Mida rohkem on meil välja kujunenud oma kohalikud toiduvõrgustikud ja varustuskanalid, seda vähem oleme kriisis sõltuvad välismaailmast,” rõhutas ta, lisades, et kriisi- ja sõjaolukorraks on Eestis toiduvarud olemas.

Kaitseminister Urmas Rein­salu sõnul peab Eesti sõdur sööma Eesti toitu. Ka sõja või muu kriisi korral peab rahvas end ise ära toitma.

Tema sõnul kasutab kaitsevägi 80% ulatuses Eesti toorainet. Samuti on kaitseväel sõjaolukorraks vajalik toiduvaru, mis tugineb võimalikult suures osas Eesti toodetele.

“Esiteks on Eesti toit hea toit, kaitseväes antakse hästi süüa,” põhjendas Reinsalu. “Teiseks arendab Eesti toidu tarbimine kaitseväes riigi majandust.”

Toidujulgeolek võiks saada ka sõnadeks

EPKK juhi Roomet Sõrmuse sõnul ei mainita Eesti julgeolekupoliitika alustes otseselt toidujulgeolekut, aga see võiks leida koha riigi kaitsestrateegiates ja -arengukavades.

“Samuti tuleb uue maaelu arengukava raames ette näha meetmed, mis aitavad arendada põllumajandus- ja toidutootmist ning järele aidata neid põhitoiduainete tootmise valdkondi, kus Eesti praegu ei suuda tagada isevarustatust,” lisas Põllumajandus-Kaubanduskoja juht.