Varasemaga võrreldes on suurimaks erinevuseks see, et energiat sisaldavate toitainete asemel püütakse inimesele läheneda toiduvaliku kaudu. Näiteks soovitatakse suurendada köögiviljade (sh kaunviljade), puuviljade ja marjade, kala ja mereandide ning pähklite ja seemnete tarbimist. Rafineeritud teraviljatooted soovitatakse asendada täisteratoodetega, või ja võid sisaldavad rasvkatted taimeõli ja selle baasil valmistatud rasvkatetega ning suure rasvasisaldusega piimatooted väherasvastega.

Piirata tuleks aga karastusjookide ja suhkrut sisaldavate toodete tarbimist, kuna need annavad palju energiat, kuid vähe vitamiine, mineraal- ja kiudaineid. Ka alkohoolsete jookide manustamist tuleks piirata, nii et need ei annaks üle 5% toiduenergiast. Probleemne on ka sool. “Eestlane kipub sööma 2-3 korda rohkem soola, kui tervislik oleks,” märkis Pitsi.

Ta lisas, et ka töödeldud ja punast liha soovitatakse süüa vähem. “Liha võiks süüa 30-50 grammi päevas, mitte 200 grammi grillitud liha korraga,” ütles Tagli Pitsi.

Atria Eesti lihatööstuse juht Olle Horm arvestas kohe, et kui inimene sööb 30-50 grammi liha päevas, teeb see aastaseks koguseks 15 kg liha inimese kohta. “Selle soovituse täitmine tähendaks viiest lihatööstust nelja sulgemist,” lisas ta kinnitades, et tööstused käituvad siiski tarbija soovide järgi. “Kui punast liha enam tõesti ei osteta, siis paneme pillid kotti. Me ei oska keedetud kaalikat nii hästi toota.”