Kui kõik läheb regionaalminister Siim Kiisleri plaani kohaselt, on järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimistega 2017. aastal kauaoodatud haldusreform tehtud.

Juba sügisel võib valmida raamseadus, et valitsus saaks selle Riigikogule esitada. See määraks vaid kõige tähtsama: kuidas ja mis ajaks ühineda. Seadusesse kuuluks, näiteks lisana, ka tõmbekeskuste vastvalminud nimekiri.

Kokku kuulub Eesti omavalitsuste loetellu kuni 60 linna-valda, neist kümmekond Harjumaalt ning poolsada ülejäänud 14 maakonnast. 

Küsimus tekitas vastuseisu 

Nimekiri sai valmis nii: kõigepealt tulid kokku maakondlikud omavalitsuste liidud, tegid otsused ja saatsid need maavanemale. Maavanemad tegid oma korrektiivid ning läkitasid tulemuse regionaalministrile.

Arutelud omavalitsusliitudes kulgesid väga erinevalt, mõnes ei meeldinud isegi küsimus ise, rääkimata vastustest. Seega tuli otsus teha maavanematel.

Esimesena saadi asjaga valmis Valgamaal, kus keskustena nähakse Valgat, Tõrvat ja Otepääd. Viimasena selguvad keskused Harjumaal, kus käimas asjakohane uuring.

Uus omavalitsuskaart saab mõnes piirkonnas olema üsna lage (Hiiumaal, aga üllatuslikult ka Saaremaal, on vaid üks keskpunkt), teisal küllalt kirju. Lääne-Virumaa on suutnud läbi suruda seitse oma maakonna keskust ja lisanud veel kaheksanda, Avinurme, Ida-Virumaalt.

Edasi nähakse reformi kulgemist nii, et mittetõmbekeskused leiavad enda jaoks sobiva tõmbaja ning ühinevad sellega. Ainus vahe varasemaga on see, et võimalust ühinemata jätta enam ei jää. 

Lootus pole kadunud

Samas pole ka võimatu, et riigi suurenenud aktiivsus paneb valdasid-linnasid mõtlema vabatahtlikule liitumisele, mis on võimalik ka valimiste vahelisel ajal.

Oma ettepaneku on naabritele teinud näiteks Järva-Jaani vald Järvamaal. Kava kohaselt võiksid Järva-Jaaniga ühte heita Ambla, Albu, Roosna-Alliku, Kareda ja Koeru vald. 

Praegu pole ükski kutsutu vastanud ei ega jaa. Kui asi õnneks läheks, võiks hoopis Järva-Jaani tõusta tõmbekeskuste nimekirja, kus praegu on Koeru ja Aravete, mis mõlemad jäävad nn ettepaneku piirkonda.

Kui kaugele reformiga seekord jõutakse, pole aga teada. Tosina aasta tagune kogemus viitab võimalusele, et valitsuskoalitsiooni osalised ei jõua omavahel kokkuleppele. 

Nimelt oli siseminister Tarmo Loodusel toona mõttes valitsuse korraldus, mis aga reformierakonna vastuseisu tõttu projektiks jäigi. Igatahes Siim Kiisler on optimism ise. "See on väga suur samm mõistliku riigipidamise suunas," ütles ta tõmbekeskuste nimekirja valmimisele viidates.


Praegu kokku lepitud tõmbekeskused

- Harjumaa: Uuring veel pooleli
- Hiiumaa: Kärdla linn
- Ida-Virumaa: Jõhvi linn, Narva linn, Kohtla-Järve linn, Sillamäe linn, Kiviõli linn, Narva-Jõesuu linn, Iisaku alevik
- Jõgevamaa: Jõgeva linn, Põltsamaa linn, Mustvee linn
- Järvamaa*: Paide linn, Türi linn, Koeru alevik, Aravete alevik
- Läänemaa: Haapsalu linn, Lihula linn
- Lääne-Virumaa: Rakvere linn, Kunda linn, Haljala alevik, Kadrina, Tapa linn, Väike-Maarja alevik, Avinurme alevik**, Viru-Jaagupi
- Põlvamaa: Põlva linn, Räpina linn
- Pärnumaa: Pärnu linn, Kilingi-Nõmme linn, Vändra alev, Tõstamaa alevik, Pärnu-Jaagupi alev,Häädemeeste alevik
- Raplamaa: Rapla linn, Kohila alev, Märjamaa alev, Järvakandi alev
- Saaremaa: Kuressaare linn
- Tartumaa: Tartu linn, Elva linn, Alatskivi alevik või Kallaste linn***
- Valgamaa: Valga linn, Otepää linn, Tõrva linn
- Viljandimaa: Viljandi linn, Suure-Jaani linn, Karksi-Nuia linn
- Võrumaa: Võru linn, Antsla linn, Vastseliina alevik, Rõuge alevik

Allikas: siseministeerium

* Järvamaal on Järva-Jaani teinud ühinemisettepaneku oma naaberomavalitsustele. Kui naabrid ettepaneku vastu võtavad, võib ka Järva-Jaani lisanduda nimekirja.
** Avinurme alevik asub Ida-Viru maakonnas.
*** Tartu maavanema hinnangul on vajalik ühe tõmbekeskuse nimetamine Kirde-Tartumaal, kuid maavanem jätab lahtiseks,
kas selleks on Kallaste või Alatskivi.