Tõnis Korts: välisriikides selliseid jahimeeste kokkutulekuid nagu Eestis ei korraldata

Tuhanded Eesti jahimehed kogunevad sel nädalavahetusel Pärnumaale oma iga-aastasele meelelahutuslikule ja harivale kokkutulekule.

Mingil põhjusel paisub eri maakondade jäägreid omavahel ühendav kokkutulek aasta-aastalt aina suuremaks, tuues tänavu kokku üle 6000 osaleja.

Eesti ühe elujõulisema huvialaühenduse Eesti Jahimeeste Liidu tegevjuht Tõnis Korts räägib, et 38. kokkutulek on esimest korda rahvusvaheline, kuna vaat et festivalimõõtu sündmusega tahavad tutvuda ka mitu välisdelegatsiooni. Nimelt polevatki teistes riikides samalaadseid jahimeeste mitmepäevaseid kooskäimisi.

Millest see tuleb, et teie kokkutulek aasta-aastalt üha suuremaks paisub?

Me ise ka imestame, kuidas kõik on läinud. Jahimeeste selts on 1967. aastast püsinud ja eks põhjus on selles, et ta ei ole poliitiline, ta on lihtsalt huvialaühendus või tsunft. Aasta pärast seltsi loomist leiti, et suvine kokkutulek oleks asjakohane. Sellest ajast on ta kolmel sambal seisnud – meelelahutus, sportlik mõõduvõtmine ja erialane pool.

50 aastat on sisu suhteliselt sama püsinud. Üksvahe tahtsime meelelahutuse osa suurendada ja koolituse osa vähendada ning tekkis vastuseis. Nagu vanasõna ütleb, ära töötavat asja torgi.

Siiamaani on ta nii olnud ja on näha, et järjest populaarsemaks saab. Varasematel aegadel olid jahimehed maskuliinne seltskond, aga täna tuleb peresse ka naiskütte ja eks ka organisatsioonikultuur ning väärtused kohanevad vastavalt sellele.

Naaberriikides käivad jahimehed vast sarnaselt koos?

Me ei ole spetsiaalseid uuringuid teinud, aga pigem on see maailmas ka ainulaadne asi. Sellisel kujul jahimeeste kokkutulekuid ei korraldata.

Kui palju teid kokku tuleb?

Tänavu tuleb rekordarv külastajaid, kuskil 6000. Tänu pereliikmete liitumisele on see arv märgatavalt tõusnud ja muutnud kogu ürituse festivalilaadseks.

Üritus on kogu perele. Vahel on mees jahimees, vahel naine. Palju on peresid, kus on mõlemad. Väga palju käib lapsi, meil on lastealad ja tegevused neile. Toimuvad erinevad töötoad, naha ja jahisaadused. Hea tava ütleb, et kõik mis kütitakse, kasutatakse ära.

Päris messi on Eestis keeruline korraldada, aga meil on kaubatänav, mis on nagu minimess. Seal on kõik jahindusega seotud ulukiliha kokkuostjad, väärindajad, jahipoed, vabaajapoed, maastikuautod ja muud. Ligi 80 erinevat väljapanekut. Kui nad tahavad jahimeeste jaoks olemas olla, siis peavad nad kohale tulema. Mitte ilmtingimata müüma, vaid ennast tutvustama ning see toimib väga hästi.

6000 on täis, kuhu edasi?

Arvult on see iseeneslikult kasvanud, meie suurust taga ei aja. Pigem on uus väljakutse sisu kallal töötada. Kvantiteedis on lagi pigem saavutatud. Nagu ka Viljandi folk kasvas kiiresti väga suureks, aga siis võeti suund, et suurus pole oluline ning las püsida kõrval ka teised festivalid.

Mida teie kokkutulekul sel korral uut on?

Oleme esmakordselt rahvusvaheline, meil on palju välisdelegatsioone. Aga meil ka on, mida näidata. Näitame Eesti kogemust, et kuidas saab jahimeeste pere ja sõprade aega professionaalselt sisustada.

Paljudes riikides on koostöö kadunud, aga meie väärtus on vahetu kontakt, me suhtleme üksteisega. Kui organisatsioon on kinnine, siis on oht, et ta settib. Meie oleme võrgustumise ja infovahetuse poolt ning see on ka meie sõnum väliskülalistele. See on meie kogemus, mis hästi töötab.

Kutsusime ka Euroopa jahindusorganisatsiooni FACE esindaja, lisaks tuleb Soomes aukartustäratav delegatsioon, lisaks ka hulk tšehhe, valgevenelasi ja lätlaseid.

Millised on kokkutuleku kõige erilisemad sündmused?

Asi kui tervik. Ta on ikka nii olnud. Esimene päev on saabumine ja sotsialiseerumine, teine on sündmuseid täis päev ja pühapäeval on hommikukontsert Orelipoisilt, autasustamine ja mõned võistluse lõpualad nagu uluki peibutamine. Kui tulla üheks päevaks kokku, ei teki seda erilist tunnet.

Kes aga ainult üheks päevaks tuleb, siis selleks on laupäev õige päev. Saab vaadata mererannas hurtade võidujooksu, mis toimub ka esmakordselt. Jahinduse juurde käivad ikka koerad. Nemadki rõõmustavad kokkusaamise üle ja mängivad omavahel.

Teie tänavune moto on, et jahindus on looduskaitse. Mida sellega mõtlete?

Tahame rõhutada, et kõige parem looduse kaitsmine on mõistlik ja reguleeritud jahindus ning looduskaitse. Tänapäeva jahimees on looduskaitsja, ühiskonna liige, ühiskondliku tellimuse täitja, riigi partner ning aktiivne suhtleja.

Edastame ka sõnumit, et jahimees on tänapäeval edukas, kuna oleme koos arenenud ning ühiskonna väljakutsetele aktiivselt vastanud. Seakatkuga võitlemine on olnud jahimeeste õlul ning me pole selleks kedagi palganud või kasutanud militaarjõude, oleme oma ühiskonnaga selle ära teinud. Oleme hoidnud ära palju puhanguid seafarmides, kaitstes majandust ja riiki.

Kas mulle näib õigesti, et teie kokkutulekud on alati möödunud rahumeelselt ja ilma eriliste vahejuhtumiteta?

Sellistel päevadel vahejuhtumeid ega erimeelsusi pole, see pole see koht. Eks oleme ka ette valmistunud. Meil on 15 maakonnalaagrit. Laagrites valitakse maavanemad, kes laagris elu korraldavad. Lisaks on meil turvaüksused ja meditsiin ehk kõik mis suure sündmuse korraldamise juurde kuulub.

Esimesest jahimeeste kokkutulekust möödub tänavu 50 aastat. See toimus 1968. aastal Ida-Virumaal Toila-Oru pargis. Üritus on aastatega kasvanud suureks suviseks festivaliks jahimeestele, nende peredele, sõpradele ning partneritele.

Tänavu peetakse jahimeeste kokkutulekut 6.-8. juunil Pärlseljal Pärnumaal.