Tõnis Rihvk: Natuke siit, natuke sealt – nii see kokkuhoid tuleb


Tõnis Rihvk
Tõnis RihvkFoto: Tanel Meos

1. juunist alustab Sviby-Rohuküla liinil riigile kuuluva uue parvlaevaga opereerima Väinamere Liinid, kes sõlmis Lääne maavalitsusega ajutise otselepingu. Hiljemalt aasta pärast peaks aga selge olema, kes võidab viie aasta pikkuse lepingu, mille hanke üle käib praegu vaidlus.

Vaidluse üks põhjusi on see, et konkurendi Kihnu Veeteede hinnangul tegi Väinamere Liinid hankel alapakkumise. Kihnu Veeteed pidas muuhulgas võimatuks Väinamere Liinide arvestust, mis ütles, et Ormsöl kulub ühe reisi peale vaid 119,8 liitrit kütust. Kihnu Veeteede arvestuse kohaselt kuluks neil ühele reisile keskmiselt 173 liitrit.

Kuigi Lääne maavalitsus valis konkursi võitjaks Väinamere Liinid, vaidlustas Kihnu Veeteed otsuse ja riigihangete vaidlustuskomisjon leidis, et hanke tulemuse peab tühistama. Maavalitsus tegigi seda. Nüüd on asi taas vaidlustuskomisjonis, sest Väinamere Liinid pole hanke tulemuse tühistamisega nõus.

Maaleht tutvustas Väinamere Liinide juhatuse liikmele Tõnis Rihvkile Baltic Workboatsi laevatehase uue parvlaeva katsetuste tulemusi. Analüüsi kohaselt kulutab uus laev Ormsö kõige ökonoomsemal režiimil ja ideaalilähedastes tingimustes sõites ühe reisi peale umbes 84 liitrit kütust. Talvel jääga on aga kulu palju suurem. Kui palju täpselt, see pole teada, sest talvel pole laeva katsetatud.

Seotud lood:

Väinamere Liinid pakkusid konkursil, et neil kulub ühe reisi peale keskmiselt 119,8 liitrit. (Lepingu järgi oleks vedajal võimalik korrigeerida veoteenuse tasu juhul, kui muutub Statistikaameti andmeil põhinev diiselkütuse hind. Samamoodi saab veoteenuse tasu korrigeerida, kui veonduses ja laonduses muutub kuu keskmine brutopalk ning sadamatasud.)

Laevatehase katsetused näitasid, et ökonoomseimal režiimil sõites kulub Ormsö ühele reisile vähem kütust kui Väinamere Liinid pakkusid. Talvel rohkem, aga aasta keskmine kulu ei pruugi sooja talve korral Väinamere Liinide pakutust rohkem tulla.

Tõnis Rihvk: Aasta keskmise jaoks on seal veel varu. On palju komponente. Üks neist on täislast. Laev täislastis sageli ei ole. Laadung saab olema väga eriilmeline. Edasi – jääolud võivad talvel väga erinevad olla. See talv jääd ei olnud, järgmine talv võib tulla.

Talveperioodil on reise suhteliselt vähem. Kui jääperiood on kolm kuud, siis reisid jaotuvad nii, et suvel on neid rohkem, talveperioodil mingi proportsionaalne osa vähem.

Kui meie pakkumise pealt tehti juba avaldus, et see on alapakkumine, siis praegu näitab (katsetuste tulemus – toim.), et ka meie oleme teinud liiga tugeva pakkumise. Aga see oli meie esimene idee ja meie mehaanikute analüüsi tulemus ja ma arvan, et me oleme väga lähedal.

Kuidas see analüüs teila tuli? Kas te võtsite arvesse oma praegused laevad ja laeva tehaseandmed? Kõik kokku – kuidas see kujunes?

Iga laeva kohta on ju tehniline kulu ette antud. Teine asi ka meie enda kogemus. Suurte laevade puhul on tehase poolt antud üks number ja reaalses elus on teine number. See sõltub ilmastikutingimustest, see sõltub, kuidas laev on häälestatud, see sõltub mehaanikute professionaalsusest, see sõltub laevajuhtide professionaalsusest.

Manööverdamiseks võib kuluda rohkem kütust, aga võib minna ka vähem, kui laevajuht on hea. Kui ta valib õige kiiruse, arvestab õigesti tuulesuunda. See on tühikäigul sõit, kui ta teeb viimase manöövri õigesti. Nii et hästi palju komponente on. Mul on heameel, et meie spetsialistid on suutelised seda üsna hästi ja korrektselt prognoosida. Ilmselt on võimalik seda kütust kulutada rohkem ja on võimalik kulutada vähem. See oli meie kogemus ja me pakkusime õigesti.

Mis saab pärast 2016. aastat? (Ajutine otseleping kehtib 31. maini 2016 – toim.)

Peate omavalitsuse käest üle küsima, aga informatsioon, mis mul on, on see, et nad pärast suve valmistavad ette uue hanke ja üritavad neid komistuskive või probleeme vältida.

Siis saavad kõik pakkujad osaleda hankes ühesuguste andmetega – kütusekulu osas vähemalt. Need on pärast aastast sõitmist kõigile teada. Keskmine kütusekulu on teada. 

Jah.

Kus siis konkursikoht tuleb, kus te saate odavamalt pakkuda kui näiteks Kihnu Veeteed?

Loe veel

Ma ei oska öelda. Alati on ju küsimus, mille pealt odavamalt. Võib-olla teeme natuke efektiivsemalt tööd, võib-olla on natuke professionaalsemad meremehed. Võib-olla natuke siit, natuke sealt – nii see (kokkuhoid – toim.) tuleb. Hanke maht pole ju suur.

Erinevus on see, et kui siiamaani on hanked oma laevadega, siis nüüd kärutatakse riigilaeva, mis teeb rahanumbrid teiseks.

Ajalukku tagasi minnes, siis 2006, 2007, kui hange toimus, siis laevakompanii selle võitis. Tuli ehitada laev, panna ta liinile ja teha viie aasta või kümne aasta leping. Siis vahetus minister ja tuli otsus, et kuna hange oli halvasti ette valmistatud, tuleb see tühistada. Nii et meil on see võitmise kogemus ka olemas. Kui oleks tollal asjad teistmoodi läinud, sõidaks täna juba 8-aastane laev. Aga tollal otsustati niimoodi.

Saan aru, et te väga ei taha ministeeriumi suunas noote visata. 

Kui see madin käiks edasi, siis võiks võib-olla natuke kriitilisem olla, aga mis me hammustame kätt, mis toidab – see pole ka hea praktika. Oleks ta teistpidi läinud, võib-olla siis käituks teistmoodi. Täna on see leping meie (Vormsi liini ajutine otseleping - toim.) ja ma arvan, et see on õiglane. Nii et mis me ikka haugume. Kui uus konkurss on, siis las võidab kõige parem.

Kas te olete täheldanud, et majandusministeeriumis tehakse iga hinna eest kõik selleks, et te ei võidaks selliseid hankeid?

(Muiates) Seda ma mitte kuidagi ei kommentaariks, las ta olla.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare