Tööandjad jätavad sageli ohutegurid hindamata

                     
Maaleht
Tööandjad jätavad sageli ohutegurid hindamata
Foto on illustratiivne.
Foto: Andres Putting

Tööinspektsioon leidis 2011. aastal järelevalve käigus ettevõtetes 12 855 seaduserikkumist. Rikkumisi tuvastas inspektsioon 79 protsendis külastatud ettevõtetest.

Kõige sagedamini kontrollib tööinspektsioon ettevõtteid neilt tegevusaladelt, kus töötajatel on suurem oht saada tervisekahjustus.

Aprillis valminud tööinspektsiooni 2011. aasta töökeskkonna ülevaate andmetel külastasid tööinspektorid sageli firmasid, mis tegutsevad ehitusalal, puidu- või metallitööstuses, põllumajanduses ja jahinduses, teatas inspektsioon.

Kaebuste alusel külastasid tööinspektorid mullu 87 ettevõtet. Tööinspektsioonile edastavad kaebusi peamiselt tähelepanelikud kodanikud, kes on märganud ehitusobjektide katustel turnimas ilma isikukaitsevahenditeta ehitustöölisi.

Enim esines rikkumisi otseselt töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate nõuete osas: 3986 ehk ligi kolmandik rikkumiste koguarvust.

Kõige sagedasem probleem on jätkuvalt töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimine, millega pole asjad korras igas neljandas kontrollitud ettevõttes. Vähenenud on küll selliste ettevõtete arv, kus ei ole riskianalüüsist üldse kuuldud. Ent tööinspektorid leiavad sageli, et riskianalüüs on küll paberil olemas, kuid reaalselt seda ei rakendata.

"Ohutegureid ei ole kas hinnatud või on nendest tulenevat riski hinnatud tegelikust madalamaks," nentis tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisberg.

Igas kuuendas ettevõttes puudusid korralikud ohutusjuhendid. Sageli ei vastanud nõuetele töövahendite ohutust tagavad seadised, liikumisteed ja laadimisplatvormid.

Allikas: Tööinspektsioon.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Mille poolest erineb poemahl kodusest mahlast?
A. Le Coqi juhataja Tarmo Noop kinnitab Reola tehases, et Aura apelsinimahlale ei ole lisatud suhkrut ega säilitusaineid.
Sageli arvatakse, et poes müüdav pakimahl on täis kemikaale. Aura mahlu tootva A. Le Coqi juhataja Tarmo Noop selgitab, mida mahlapakid tegelikult sisaldavad.
Täna selgub aasta parim noorkokk
31. oktoober 2014 09:40
Täna selgub aasta parim noorkokk
Noorkokk 2013 võitjad. Vasakult Riho Sommer II koht (Haapsalu Kutsehariduskeskus), Margo Paluoja I koht (Pärnumaa Kutsehariduskeskus), Kristiina Rauba III koht (Tartu Kutsehariduskeskus).
Täna toimub Tallinn Foodfestil kokanduseriala õpilaste kutsevõistlus Noorkokk 2014. Sel aastal püüdlevad parimaks noorkokaks 12 õpilast Eesti ametikoolidest.
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas? (1)
31. oktoober 2014 07:54
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas?
Tartu linna piiril elav Valdur Soop on tõenäoliselt Eesti suurim ebaküdooniakasvataja.
Eestis kasvatatakse ebaküdooniat ehk põhjamaist sidrunit
vaid mõnel hektaril, kuid Lätis on see tõusev trend.
Teeme veinidega nalja
30. oktoober 2014 16:54
Teeme veinidega nalja
Igal aastal on Maalehe koduveinikonkursile laekunud ka erinevatest köögiviljadest pruulitud veine.
Veinitegu ei pea alati surmtõsine olema, natuke saab nalja ka teha, katsetades üllatavate toorainetega.
Komeet kihutas Marsist napilt mööda
Siding Springi ja Marsi kaksikportree nende lähedushetkel 19. oktoobril.
19. oktoobril lendas sabatäht Siding Spring Marsist mööda kolm korda lähemalt kui Maa ja Kuu vahemaa.
Mets on vaese mehe kasukas ja rikka mehe rahakott. Aga kes on rikas?
Lisaks pelgupaiga pakkumisele on mets eestlastele läbi aegade ka tõhusat leivakõrvast andnud. Tänavune rohke seeneaasta meelitas metsa needki, kes sinna ehk muidu teed ei leia.
Vesiveski on Eestis lihtsalt nuhtlus!
Kalev Pehme ei ole veel kaotanud lootust, et suudab taastada osalt varemeis oleva Linnaveski vesiveski.
Kunagist kuulsat Linnaveski vesiveskit taastada üritav Kalev Pehme kardab, et rajatav kalatrepp võtab temalt kivitöökoja rajamise võimaluse.