Tööandjad jätavad sageli ohutegurid hindamata

                     
Maaleht
Tööandjad jätavad sageli ohutegurid hindamata
Foto on illustratiivne.
Foto: Andres Putting

Tööinspektsioon leidis 2011. aastal järelevalve käigus ettevõtetes 12 855 seaduserikkumist. Rikkumisi tuvastas inspektsioon 79 protsendis külastatud ettevõtetest.

Kõige sagedamini kontrollib tööinspektsioon ettevõtteid neilt tegevusaladelt, kus töötajatel on suurem oht saada tervisekahjustus.

Aprillis valminud tööinspektsiooni 2011. aasta töökeskkonna ülevaate andmetel külastasid tööinspektorid sageli firmasid, mis tegutsevad ehitusalal, puidu- või metallitööstuses, põllumajanduses ja jahinduses, teatas inspektsioon.

Kaebuste alusel külastasid tööinspektorid mullu 87 ettevõtet. Tööinspektsioonile edastavad kaebusi peamiselt tähelepanelikud kodanikud, kes on märganud ehitusobjektide katustel turnimas ilma isikukaitsevahenditeta ehitustöölisi.

Enim esines rikkumisi otseselt töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate nõuete osas: 3986 ehk ligi kolmandik rikkumiste koguarvust.

Kõige sagedasem probleem on jätkuvalt töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimine, millega pole asjad korras igas neljandas kontrollitud ettevõttes. Vähenenud on küll selliste ettevõtete arv, kus ei ole riskianalüüsist üldse kuuldud. Ent tööinspektorid leiavad sageli, et riskianalüüs on küll paberil olemas, kuid reaalselt seda ei rakendata.

"Ohutegureid ei ole kas hinnatud või on nendest tulenevat riski hinnatud tegelikust madalamaks," nentis tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisberg.

Igas kuuendas ettevõttes puudusid korralikud ohutusjuhendid. Sageli ei vastanud nõuetele töövahendite ohutust tagavad seadised, liikumisteed ja laadimisplatvormid.

Allikas: Tööinspektsioon.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Kiskjaliku moega kodukiisud (3)
26. november 2014 12:10
Kiskjaliku moega kodukiisud
Eesti ning kogu Baltimaade tuntuim ja tunnustatuim bengalikasvandus asub Pirital. Metsiku kaslase hääletämbriga, aga muidu igati armsa kodukassi käitumisega neljakuused bengali kassipojad ootavad siin oma päriskoju saamist.
Kiskjatest kaslased meeldivad paljudele. Õnneks ei saa neid lemmikloomapoest osta, küll aga leiab tõukasside nimistust suuri ja kiskja välimusega kasse.
Kaheksa aastat robotlüpsi õigustab ennast
Endel Albin oli esimene julge piimakarjakasvataja, kellel jätkus söakust 2006. aastal lüpsirobotitega katsetama hakata. Nüüdseks on robotitele kulutatud raha enam-vähem tagasi teenitud, seadmed aga töötavad ikka nagu kellavärk.
Esimesed lüpsirobotid jõudsid Eesti farmidesse 2006. aastal. Nüüdseks küünib siinmail töös olevate robotite arv paarisajani, robotiseeritud on poolsada lüpsilauta.
Kaksikõed Elo Mõttus-Leppik ja Katrin Tibar asuvad inimhingi uurima
Elo Mõttus-Leppik ja Katrin Tibar on kaksikõed, kelle juhtimisel alustab Kanal 2s uut hooaega psühholoogilise alatooniga saatesari “Avameelselt”. Igas saates jõuavad vaatajate ette tuntud inimeste ehedad lood nende tunnetest.
Kolmapäeval, 26. novembril stardib Kanal 2s kaksikõdede Elo Mõttus-Leppiku ja Katrin Tibari juhtimisel psühholoogilise alatooniga saatesarja “Avameelselt” uus hooaeg.
Viljelusvõistlused andsid tagurpidi tulemuse
Viljelusvõistlus on oma eluõigust tõestanud Soomes 20, Eestis 10 ja Lätis 5 aastat. Läti võistluse lõpupidu peeti eelmisel nädalal Rumene lossis.
Tänavusel viljelusvõistlusel said lätlased kehvemaid saake kui meie, soomlased aga paremaidki.