Tööandjad jätavad sageli ohutegurid hindamata

                     
Maaleht
Tööandjad jätavad sageli ohutegurid hindamata
Foto on illustratiivne.
Foto: Andres Putting

Tööinspektsioon leidis 2011. aastal järelevalve käigus ettevõtetes 12 855 seaduserikkumist. Rikkumisi tuvastas inspektsioon 79 protsendis külastatud ettevõtetest.

Kõige sagedamini kontrollib tööinspektsioon ettevõtteid neilt tegevusaladelt, kus töötajatel on suurem oht saada tervisekahjustus.

Aprillis valminud tööinspektsiooni 2011. aasta töökeskkonna ülevaate andmetel külastasid tööinspektorid sageli firmasid, mis tegutsevad ehitusalal, puidu- või metallitööstuses, põllumajanduses ja jahinduses, teatas inspektsioon.

Kaebuste alusel külastasid tööinspektorid mullu 87 ettevõtet. Tööinspektsioonile edastavad kaebusi peamiselt tähelepanelikud kodanikud, kes on märganud ehitusobjektide katustel turnimas ilma isikukaitsevahenditeta ehitustöölisi.

Enim esines rikkumisi otseselt töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate nõuete osas: 3986 ehk ligi kolmandik rikkumiste koguarvust.

Kõige sagedasem probleem on jätkuvalt töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimine, millega pole asjad korras igas neljandas kontrollitud ettevõttes. Vähenenud on küll selliste ettevõtete arv, kus ei ole riskianalüüsist üldse kuuldud. Ent tööinspektorid leiavad sageli, et riskianalüüs on küll paberil olemas, kuid reaalselt seda ei rakendata.

"Ohutegureid ei ole kas hinnatud või on nendest tulenevat riski hinnatud tegelikust madalamaks," nentis tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisberg.

Igas kuuendas ettevõttes puudusid korralikud ohutusjuhendid. Sageli ei vastanud nõuetele töövahendite ohutust tagavad seadised, liikumisteed ja laadimisplatvormid.

Allikas: Tööinspektsioon.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
SOE TALV: Kellel jääb raha alles, kellel aga saamata
Sverre Ploomipuu sõnul müüb ta oma aastasest küttepuukogusest kolmveerandi juba kevadel ja suvel, vaid hästi külmal talvel võib see pooleni küündida.
Tänu soojale talvele säästavad riik ja inimesed miljoneid eurosid. Ent alati on võitjate kõrval ka kaotajaid.
Naistepäeval sai kallistada kõiki naisi
Pidulikult naistepäevale pühendatud aktuselt ei puudunud kunagi tähtsatest riigitegelastest ja parteijuhtidest koosnev presiidium. 1982. aastal istusid presiidiumi esireas EKP Keskkomitee esimene sekretär Karl Vaino, ENSV Ülemnõukogu presiidiumi esimehe
Nõukogulik naistepäev arenes kroonulikust naistöökangelaste austamisest tavaliseks pidupäevaks, mil sugudevahelised barjäärid olid pisut madalamad kui muidu.
Tihe kadakavõsa on nagu elutu kõrb
Talunik Martin Kivisoo oli üks esimesi, kes haaras kinni võimalusest loopealseid taastama hakata ning loodab, et juba mõne aasta pärast võivad paljud inimesed muutustest rõõmu tunda.
Euroraha toel käib Eesti seni suurim tihnikusse kasvanud loopealsete puhastamine, et sealset rikkalikku taimestikku päästa ja anda avaratele rannakarjamaadele elulootus.
Riigikogu valimised 2015 Erras
Nii nad siis valima tulevad – Aino ja Hans Värk. Hans valimiskasti koju ei tellinud. Põhimõtteliselt.
Kohale tullakse tervisehädasid trotsides, raskuste kiuste nalja visates ning sedelitele kirjutatud kandidaatidesse tõsimeeli uskudes.
Nõustaja, kes särab põldudel
5. märts 2015 05:15
Nõustaja, kes särab põldudel
Tiiu Annuk veedab palju aega põldude l, olgu kevad, suvi, sügis või talv. Taimekahjuritest teab ta kõike, ent tunneb hästi ka taimede vajadusi.
Tiiu Annuk on naine, keda armastavad kõik Eesti põllumehed. Vähemalt need, kel midagi maha külvatud on.