Rände saldo oli 2015. a küll positiivne, kuid seda suures osas muutunud metoodika tõttu. Sisseränne kasvas Venemaalt ja Ukrainast, Soome läks jätkuvalt rohkem inimesi kui sealt tagasi pöördus.

Rohkem kui pooled (55%) uuringus osalenud organisatsioonide esindajatest märkisid, et neil on vajalikke töötajaid puudu. Rohkem on puudus spetsialistidest ja oskustöölistest. Vajaliku tööjõu tagamiseks oli möödunud aasta jooksul tõstnud põhipalkasid 52% organisatsioonidest. 45% oli võtnud tööle vajaliku ettevalmistuseta inimesi ja nad ise välja koolitanud.

Koos töötasude kasvuga on kasvanud ka töötajate lojaalsus. Kui eelmisel kevadel kavatses lähemal ajal töökohta vahetada 27% uuringus osalenud töötajatest, siis sel kevadel oli neid 18%.

Kolmandik (35%) vastajatest oli viimase kuue jooksul tööle kandideerinud, aprillis tööga hõivatutest oli viimase kuue kuu jooksul tööle kandideerinud 31%.

Töötajate töökoha vahetamise otsust mõjutab tavaliselt mitme teguri koosmõju – rahulolematus ja motivatsiooni vähenemine ühelt poolt ning teisalt sobivama pakkumise saamine.

10% kõrgema töötasu pärast on töökohta valmis vahetama vähesed (16%), 30% kõrgema töötasu pärast aga peaaegu kõik töötajad. Töötasu kõrval on tõmbeteguritena olulisemad huvitavam töö ja paremad tööalase arengu võimalused.

Oma tööga on üldiselt rahul 78% uuringus osalenud töötajatest, 6% ei ole rahul. Üldine rahulolu tööga on kõrgem kutsumusega tegevusaladel, nagu näiteks haridus, kunst ja meelelahutus. Kõige rohkem on töötajad rahul töökaaslastega läbisaamisega, kõige vähem rahul lisatasude teenimise võimaluste ja põhipalgaga.

Keskmine netotöötasu ehk tasu, mille töötajad kätte said, oli 2016. a aprillis Agentuuri uuringu andmetel 913 eurot.

Mediaantöötasu (neto) ehk piir, millest pooled töötajad teenisid vähem ja pooled rohkem, oli 800 eurot kuus täistööajaga töötamisel. Keskmise netotöötasu kasv võrreldes aasta
taguse ajaga oli 4,8%, mediaantöötasu (neto) kasv oli 4,2%.

Töötajate toimetulek oma töötasuga on võrreldes eelmise aasta sügisega pisut paranenud. Kui eelmisel sügisel hindas oma toimetulekut heaks või väga heaks 14,1% vastajatest, siis sel kevadel oli neid 19,7%. Eelmisel sügisel hindas oma toimetulekut halvaks või väga halvaks kolmandik töötajatest (32,9%), sel kevadel oli kehvasti toimetulijaid 28,7%.

2016. a kevadel uuringus osalenud töötajate ja tööotsijate keskmine netopalgaootus oli 1434 eurot, mis on 10% kõrgem kui aasta tagasi, mil see oli 1304 eurot. Palgaootuse mediaan kasvas aastaga 100 eurot ja oli 1200 eurot.

Uuringus osalenud töötajatest oli netotöötasu aasta jooksul (aprill 2015–aprill 2016) tõusnud pea pooltel (44%). Töötasu oli vähenenud 6%-l töötajatest, 8% ei saanud töötasu muutust hinnata, kuna ei töötanud eelmisel aastal samal ajal, 41%-l ei olnud töötasu muutunud.

Oma töötasu muutust prognoosis 19% vastajatest. Neist suurem osa prognoosis töötasu suurenemist, paar protsenti ka vähenemist. Ligi kolmandik (29%) töötajatest ei osanud töötasu muutust prognoosida ja üle poole (53%) arvas, et nende töötasu lähema kuue kuu jooksul ei muutu.

Kaks kolmandikku (65%) uuringus osalenud organisatsioonidest muutis põhipalkasid viimase kuue kuu jooksul (mai–oktoober 2015) või kavandas seda järgmise kuue kuu jooksul (november 2015–aprill 2016). 28% vastanutest ei olnud põhipalkasid muutnud ega kavandanud seda ka teha.

Organisatsioonides, kus viimase kuue kuu jooksul oli põhipalkasid muudetud, jäi muutus 3–9% piiresse, keskmine muutus oli 7% ja mediaan 5%. Põhipalkade muutuseks järgmisel kuuel kuul prognoosisid organisatsioonide esindajad 4–9%, keskmine prognoositud muutus oli 6% ja mediaan 5%.