Tööinspektsioon: töötajaid sunnitakse kirjutama omal soovil lahkumisavaldusi
„Kui majanduses läheb hästi, siis töövaidluste arv väheneb. Need kaks asja on omavahel pöördvõrdelises seoses. See on kindel seaduspärasus, mida oleme aastatega täheldanud,” kinnitas Niina Siitam, Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja.
2011. aastal esitati Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonidele kokku 2909 avaldust. Valdava osa, 2628 avaldust, esitasid töötajad. 85 protsenti töötajate nõuetest on rahalised: puudutavad saamata töötasu, lõpparvet või puhkuseraha.
Tüüpiliste avalduste kõrval – rahalised nõuded ja töölepingu lõpetamisega seonduvad vaidlused – esineb ka nõudeid, kus töötajad on rahulolematud, et tööandja on neid diskrimineerinud kas siis usulisel, soolisel vms põhjusel.
Tööandjad esitasid mullu 281 töövaidlusavaldust. Kõige rohkem sel puhul, kui töötaja ütles töölepingu üles, põhjendades seda tööandjapoolse kohustuste täitmata jätmisega. Sel juhul peaks tööandja maksma hüvitiseks kolme kuu keskmise töötasu, mis on kulukas tööandjale ja samas soodus töötajale. Tööandjad soovisid, et töövaidluskomisjon tuvastaks töölepingu ülesütlemise tühisuse.
Saaremaa töövaidluskomisjoni juhataja Evi Ustel-Hallimäe märkas mullu kaht uut suundumust. ”See ei ole uudis, et töötajaid sunnitakse kirjutama omal soovil lahkumisavaldusi. Küll aga on uudne, et töötaja nõuab läbi töövaidluskomisjoni selle tühiseks tunnistamist, kuna ta ei kirjutanud avaldust omal vabal tahtel,” selgitas Evi Ustel-Hallimäe. ”Väidetavalt tööandja kas sundis töötajat avaldust kirjutama või kirjutas lausa ise avalduse valmis ning töötajalt nõudis vaid allkirja. Vaidlustamise korral nõuab töötaja töösuhte jätkamist.”
Teiseks oli Evi Ustel-Hallimäe jaoks uudne töötajate töölepingute ülesütlemine, tuginedes ainuüksi valvekaamerate lindistustele. Mullu pidi ta lahendama kaht sellist töövaidlusasja. ”Ühel juhul töötaja isegi ei teadnud, et teda valvekaameraga jälgiti. Kui tegemist on suure tootmishoonega, mille välisukse juures on silt, et majas on videovalve, ei ole töötajad piisavalt informeeritud. Tegelikult peab olema vastav info igas ruumis, kus on jälgimissseadmed,” selgitas Evi Ustel-Hallimäe. ”Lindistatud materjaliga püüavad tööandjad tõendada, et töötaja on toime pannud tööandja vara varguse. Kuid see, et töötaja salvestusel väidetavalt varastatud eset käes hoiab, taskusse või kotti pistab, ei tähenda veel, et ta seda varastab.”
Töövaidluskomisjoni poole pöördumine on tasuta ning otsus saabub kiiresti. „Seaduses on ette nähtud, et töövaidluskomisjon peab lahendama töövaidluse kuu aja jooksul, ja me oleme sellele üsna lähedal,” kommenteeris Niina Siitam. Ühe kuu jooksul on töövaidluskomisjoni istungile määratud 82 protsenti esitatud avaldustest.
