TOOMPEA KOGUNEMINE | Iseseisvuse taastajad kuulsid murelikke pidukõnesid

 (41)
20. augusti klubi Toompeal
20. augusti klubi esimees Ants Veetõusme (seljaga) avab koosolekuFoto: Rauno Volmar

“Rahvast eirates tehtud otsused on kõik valed,” ütles omaaegne Ülemnõukogu liige Tõnu Anton täna Toompeal. Endine riigikohtunik Anton pidas 20. augusti klubi koosolekul põhiettekande “Kui vastupidav on demokraatia Eestis?”

Esmaspäeva keskpäeval Tallinnas Toompea lossi Valges Saalis kogunenud 20. augusti klubi tähistas Eesti iseseisvuse taastamise 27. aastapäeva traditsioonilise koosolekuga. 20. augusti klubi ühendab enamikku neist 69 Ülemnõukogu liikmest, kes 1991. aasta augustis hääletasid iseseisvuse taastamise poolt.

Riigikogu esimees Eiki Nestor tõdes oma tervituses, et maailm meie ümber on praegu tõsisem kui varem.

Murelikud jutud

“Tõsisemaks on muutunud ka üks asjaolu, mis paraku võibolla demokraatlike riikide poolt jäi unarusse. Usk sellesse, et uus, avatum maailm on kohe meelepärane, oli liiga suur. Väga paljud meist naudivad seda uut, infoküllast elu, aga kahjuks väga paljudel inimestel kadus ka selle uue eluga kindlustunne. Seda nii Euroopas kui Ameerikas, seda ka meil.”

Nestor kutsus üles hoidma omaaegset 20. augusti vaimu sama kõrgel, sest siis on meil kõigil lihtsam.

Peaminister Jüri Ratas nentis oma pöördumises, et Eestis tuleb ausalt kõnelda meie ees seisvatest probleemidest. “Kui me ütleme, et meil ei ole suuri muresid, siis meil pole tarvis ka lahendusi. Meil peab jätkuma vastutust rääkida väljakutsetest, mille alistamine kindlustab meile ka 150- ning 200-aastase Eesti riigi. Peame küsima, kuidas Eesti rahvaarv tõusule viia.”

Seotud lood:

Õigusteadlase Tõnu Antoni peetud pidupäevakoosoleku põhiettekanne käsitles demokraatia toimimist Eestis ja mujal.

“Eesti Vabariigi juubeliaastal saame koos uhkust tunda ja rõõmustada, et oleme kõigest 27 aastaga suutnud üles ehitada demokraatliku riigi. Paraku ei tähenda demokraatia üleüldist õnne ega mustade plekkideta edulugu," sõnas Anton.

"Ajalugu pole vaba arvukatest kordadest, kus demokraatia hävis, mõnikord ka veriselt ja mõnikord rahva valikute tulemusena. Eestilgi on n-ö isiklik demokraatia kaotamise kibe kogemus. Õnneks jääb kogemus see mitmete põlvkondade kaugusele.”

Demokraatiakogemus lühike

Tõnu Anton leidis,et arvestades taasiseseisvunud Eesti demokraatiaperioodi suhtelist lühidust ja ülemaailmselt hoogustuvat riiklikku mõjutustegevust, on tähelepanelikkus valitsemiskorralduse üle topelt vajalik.

“Eestil puudub see vundament, mida vanad demokraatiad on valanud mitme inimpõlve jooksul. Puudub ulatuslik kogemus, tava, sageli ka väärtuspõhine, n-ö seljaaju tasemel otsustamine, et eraldada terad sõkaldest. Seepärast võib olla lihtsam mõjutada negatiivseid emotsioone ja kasutada pahatahtlikult tekitatud pingeid isiklikes või erakondlikes huvides.”

Kunagine Ülemnõukogu õiguskomisjoni esimees polemiseeris ka väitega, et demokraatia kas on või ei ole. "Demokraatia võib olla mittetäielik ja puudustega. Õige ei ole demokraatia kui valitsemisvormi rolli kivistamine, arenguvõimaluste ja -vajaduste eitamine. Ekslik on ka eeldus, et demokraatia on piisavalt tugev iseenesest, et pole vaja vaeva näha saavutatu kindlustamise, sobimatu kõrvaleheitmise ja paremini sobiva rakendamisega."

Tõnu Anton 20. augusti klubi koosolekul Foto: Rauno Volmar

Tema sõnul tasub ikka ja jälle rahvale selgitada, miks just demokraatia arvestab kõigist vigadest ja nõrkustest hoolimata parimal võimalikul viisil igaühe eripära, vajadusi ja huve. “Võimatuks ei saa pidada olukorda, kus riigil tuleb otsustavalt seista põhiseaduse kehtimise, so demokraatia eest. Kui rahvas soovib põhiseadust muuta ja demokraatiat piirata, või sellest hoopiski loobuda, siis tuleb sedagi teha põhiseaduspäraselt.”

Tõnu Antoni sõnutsi ei saa aga demokraatia asemel olla rahul autokraatiaga, kuigi The Economisti andmetel elab maailmas täieliku demokraatia või vigadega demokraatia tingimustes ainult 49% inimestest ja 32% maailma elanikke valitseb autokraatia.

“Rahulolematus ei kaoks isegi siis, kui autokraatlikud otsused on rahvale soodsad ja põhimõtteliselt õiged. Rahva või selle osa tõrjumine poliitilistest otsustest tekitab protesti. Siis polegi enam oluline, kas otsus on sisult õige, sest rahvast eirates tehtud otsused on kõik valed.”

Iseseisvuse taastamisest möödunud 27 aasta jooksul on 20. augusti klubi koosseis kahanenud 14 lahkunu võrra. Ka tänavu on neid olnud kaks – Andres Ammas ja Jüri Rätsep. Kõiki manalateele läinud iseseisvusotsuse tegijaid mälestati leinaseisakuga.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare