Viru Keemia Grupp teatas Kiviteri vabrikute konserveerimisest, töö ümberkorraldamisest ja ligi 500 inimese koondamisest eelmisel reedel. Sel nädalal täpsustati, et koondatute arv on 370. Ettevõte andis ka teada, et kui nende juures töötab ühest perest mitu inimest, siis vähemalt üks pereliige jääb tööle.

“Kuigi tegu on Eesti jaoks suure ja tõsise koondamisjuhtumiga, on Eesti Töötukassal olemas võimalused ja vahendid, et kiiresti ja paindlikult olukorrale reageerida,” kinnitas töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel.

Detsembrikuu lõpus oli Ida-Virumaal 6540 registreeritud töötut, mis moodustas 10,1% tööjõust. Eesti keskmine näitaja on 4,7% ehk üle kahe korra väiksem.

“Ida-Virumaa on kontrastide maakond – meil on kõrgeim tööpuudus, kuid samas tekib iga päev töökohti ka juurde,” ütles töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk. “Muidugi mitte kõigile 500 koondatule kohe unistuste tööd,” lisas ta.

Keemiatööstuse spetsialistid on spetsiifilise erialaga ja ka kõrgema palgatasemega. VKG keskmine palk on 1390 eurot ehk tunduvalt üle Eesti keskmise, ja selliseid kohti pole jalaga segada.

Suvel vahendab kohalik töötukassa 500–600, praegu 336 töökohta. Need pole küll võrreldavad VKGga, asudes pigem väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes.

Ida-Virumaa on kontrastide maakond – meil on kõrgeim tööpuudus, kuid samas tekib iga päev töökohti ka juurde. Anneki Teelahk

Kõige rohkem, 105 töökohta on praegu saadaval kergetööstuses, olles enamasti seotud õmblemisega. Aga tööd on ka ehitusvaldkonnas, logistikas, metalli- ja masinaehituses, mööblitisleritele, autoremondilukkseppadele, saeraamioperaatoritele ja põllumajanduses. Lisaks vajatakse töökäsi teenindussektoris – kokkasid ja teenindajaid. Pärast VKG koondamisuudist on kümmekond ettevõtet juba töötukassa poole pöördunud sooviga leida uusi töötajaid.

Kokkulepe esimeste sammude osas

Esmaspäeval toimunud töötukassa ja VKG Kiviter kohtumisel lepiti kokku esimesed sammud koondatavate töötajate abistamiseks.

  • Alates 20. jaanuarist nõustab ettevõttes kohapeal töötajaid töötukassa karjäärinõustaja ning töötukassa pakub karjäärinõustamist kokkulepitud päevadel niikaua, kuni on nõustamise soovijaid.
  • Järgmisel nädalal korraldab töötukassa ettevõttes esimese infopäeva, mis on mõeldud struktuuriüksuste juhtidele, infopäevade korraldamist jätkatakse samuti vastavalt vaja­dusele.
  • Esimene töömess ettevõttes toimub 2. veebruaril, sinna kutsutakse tööandjad, kes pakuvad tööd sarnases või lähedases valdkonnas.

Koondatud saavad tööandjalt kuu aja eest hüvitist ja vastavalt tööstaažile ka töötukassalt (enam kui 5 aasta puhul 1 kuu ja üle 10 aasta 2 kuu töötasu ulatuses). “Seda saavad kõik, ka need, kes on pensionärid, ja selle saamiseks ei pea töötukassasse pöörduma,” selgitas Anneki Teelahk. Edasi on võimalik taotleda töötuskindlustushüvitist, mis on alguses pool senisest palgast.

Tehas konserveeritakse ja see tähendab, et kui majandusolud lähevad paremaks, võivad inimesed tööle tagasi saada. “Seni soovitan võtta vastu vähegi sobilik töökoht, et see raske aeg üle elada,” ütles Anneki Teelahk. “Hüvitised aitavad töö otsimise ajal toime tulla. Saame aidata ka koolituste ja tööpraktikaga.”

Tööpraktika puhul õpetatakse inimene tööandja juures välja ja seda võimalust kasutatakse Ida-Virumaal väga palju. Üle kolme neljandiku tööpraktikal osalenutest on saanud ka hiljem tööle.

VKGs on enamik oskustöölised, kellel olemas baasharidus ja töökogemus, mis on suureks plussiks, hindas Teelahk. “Nad on keskmisest tööotsijast konkurentsivõimelisemad ja neil on võimalus ümber õppida. Lihttöölisel on raskem tööd leida.”

Nitrofertiga sarnane kogemus olemas

Sügisel koondas Ida-Virumaal asuv mineraalväetisi tootev ettevõte Nitrofert üle 400 inimese. See ei ole küll VKGga võrreldav, kuna tehas lõpetas töö juba kaks aastat varem, makstes enne koondamist töötajatele pikalt täistöötasu. Töötukassasse tuli sealt arvele alla 200 inimese. Paljud koondatud olid pensionärid ja mõned inimesed olid juba endale uue töö otsinud. Teelahu sõnul saadeti sinna samamoodi nõustaja, tehti infopäevi ja töömess.

“Nõustamine kohapeal aitas niipalju, et suurem osa oli enne töötukassasse tulekut välja mõelnud, mida nad tahavad teha,” märkis Teelahk. Paljud mehed läksid õppima laadurijuhiks või arvutit. Sadakond toonast koondatut on praeguseks töö leidnud ja poolesaja ringis on neid, kes veel otsivad või kellel on koolitused pooleli.

“Kui minevikku vaadata, siis on olnud rohkem töötuid arvel, kuid nüüd on võimalus pakkuda rohkem eri teenuseid,” võttis Anneki Teelahk olukorra kokku.

Töötukassa jagab koondatavatele infot, otsib ja vahendab tööpakkumisi, korraldab võimalike tööandjatega kohtumisi ja ettevõtete külastusi, võimaldab karjäärinõustamist, nõustab/juhendab tööotsinguid, viib läbi tööotsingu töötube või tööklubi.

Koondamisteade käes, võib töötaja end soovi korral töötu­kassas registreerida koondamisteatega tööotsijana ja saada oma konsultandi, kelle juures nõustamisel käia.

Lisaks karjäärinõustamisele, tööotsingu töötoas või tööklubis osalemisele ja individuaalsele nõustamisele töötukassa konsultandi juures on koondamisteatega tööotsijal vajaduse korral õigus juba enne töösuhte lõppu kasutada järgmisi teenuseid: tööturukoolitus (erialaoskuste, arvuti-, keele- ja ettevõtluskoolitused), kvalifikatsiooni saamise toetamine (hüvitame kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide, nt kutse- ja pädevustunnistuste, sertifikaatide, juhiloa jms saamisega seotud kulu), tööpraktika, proovitöö, nõustamine (nt psühholoogiline ja võlanõustamine), ettevõtlusega alustamise toetus äriplaani alusel.

Teenuste osutamine jätkub ja laieneb pärast töösuhte lõppu töötuna registreeritud inimestele.

Alates sellest aastast maksab töötukassa mobiilsustoetust, et aidata inimesi, kes kodukohas tööd ei leia, kuid saaksid tööle asuda üle 30 km kodust eemal.

Allikas: töötukassa