Trühvlikasvatus Eestis pole mingi utoopia


Trühvlikasvatus Eestis pole mingi utoopia
Shutterstock

Kas trühvlikasvatusest võiks saada Eesti uus Nokia, mis on seni tähelepanuta jäänud?

Trühvlid on maa-aluste viljakehadega seened, kelle hulka kuulub lausa üle 1000 liigi ning mida müüakse maailmas hinnaga 1000 – 5000 eurot kilogrammi kohta. Tuleb välja, et neid kasvab looduslikult meilgi.

Tänavusel RMK teadusseminaril tutvustas tunnustatud mükoloog Leho Tedersoo oma isiklikust entusiasmist sündinud projekti, mis on viinud uskumatute avastusteni.

Enamik trühvlitest koloniseerivad lehtpuude juuri, elades puuga sümbioosis. Mükoriisa aga kujuneb trühvlitel vaid teatud puuliikidega. Põhiliselt on nendeks küll tammeliigid, kuid seenjuur võib ka moodustuda pöögiliikide, papli, hariliku haava, kase, hariliku sarapuu ja hariliku männiga.

Trühvlid eelistavad savikat ja lubjarikast, kergesti vett läbilaskvat pinnast, mis on neutraalse või kergelt aluselise pH-ga, seega võib neid Eestis kasvatada küll.

Perekonda Tuber ehk niinimetatud päristrühvlite hulka kuulub ligi 300 liiki, kuid vaid mõned neist on tuntud ja väga hinnalised gurmeeseened.

Trühvlite populaarsus kokkade hulgas on suuresti tingitud nende aromaatsusest ehk vaid neile iseloomulikust tugevast lõhnast ning ka maitsest, mis on ka oluline tegur nende leidmise juures. Trühvleid nimelt otsitaksegi lõhna järgi ja seda aitavad teha enamasti koerad või sead. Leho Tedersoo enda sõnul, on koera käest trühvlit kätte saada oluliselt lihtsam kui treenitud sealt, kes selle hinnalise maiuse ise pintsli panna sooviks.

Seotud lood:

Aastal 2015 on Eestis hinnalisi trühvleid leitud kolmest erinevast liigist nii Valgamaalt kui ka Virumaalt looduslikest kasvukohtadest ja justnimelt treenitud koera abiga. Kuna enamik maailmas söödavatest trühvlitest kasvatakse istandikes, siis annavad looduslikud leiukohad kõvasti lootust, et ka istandike rajamine võiks olla tulus.
Trühvlite kasvatamine algab nendele sobivate puuliikide väikeste istikute nakatamisest seeneeostega. Kui koloniseerimine on kindlaks tehtud, on mõtet taimed sobivasse kasvukohta istutada ja 5-6 aasta pärast esimest saaki loota. Trühvliistanduste peamine saagiaeg on 10 – 15 aastat peale taimede istutamist.

Eestis on juba tehtud esimesi katseid tammejuurte koloniseerimisega, ent tulemused on veel tagasihoidlikud ning tehnoloogia vajab arendamist. Potentsiaalselt ootab aga esimese tulemuslikult loodus trühvlikasvatuse omanikku väga suur kasumlikkus, kuna seeni müüakse hinnaga 1000 – 5000 eurot kilogrammi kohta.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare