Ta rõhutas, et kui praegused noored või keskealised tahavad tulevikus saada pensioni, siis peab tegema pensionisüsteemi muutmist puudutavad otsused juba täna. Me ei tee seda pensionisüsteemi tänastele pensionäridele, vaid oma lastele.

„Ma sain kõige rohkem peksa 70aasta pensioniea jutu eest praegu 73aastaste inimeste käest, kes helistasid ja olid väga pahased, miks ma tahan nende pensioniiga tõsta 70-le aastale,“ märkis minister lisades, et see on kommunikatsioonimüra, mis tahes-tahtmata tänapäeval tekib.

Ta meenutas ka kurbnaljakat lugu mõne aasta tagant, kui Eestis käis delegatsioon Saksamaalt ja Tsahkna oli sotsiaalkomisjoni esimees. Sakslased käisid siin, kuna Eesti pensionärid on tööturul kõige aktiivsemad Euroopas. Nad uurisid, mis meetmeid meil kasutatakse selleks, et pensionärid oleksid nii aktiivsed, millised on meie programmid, kust me seda rahastame jne.

„Siis ma ütlesin, et makske ka 320 eurot kuus pensioni. See on väga odav meede selles mõttes, et inimesed on sunnitud olema aktiivsed,“ ütles Margus Tsahna. „Pigem on probleem, et kõik ei saa tervislikel põhjustel olla aktiivsed ja me peame neid inimesi aitama.“ Praegune muudatusotsus ongi lahendus – meie pensionid saavad selle tulemusel olema keskmise sissetulekuga samas suhtes nagu täna. Kui ei oleks mitte midagi muutnud, siis oleks pension olnud tulevikus veel väiksem.

Selleks, et pensionisüsteem oleks kooskõlas demograafiliste arengutega ning rahvaarvu vähenedes oleks võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione, otsustas valitsus siduda riiklik vanaduspensioniiga alates 2027. aastast oodatava elueaga. Koos pensioniea tõusuga otsustati muuta pensionisüsteem ka paindlikumaks. Inimesed saavad tulevikus valida endale ise sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni maksmine soovi korral peatada ilma, et nad kokkuvõttes rahaliselt kaotaksid.