Tuhala Looduskeskus tahab Nabala karsti kaitse alla võtmist

 (3)
Tuhala Looduskeskus tahab Nabala karsti kaitse alla võtmist
Tuhala nõiakaevFoto: Sven Arbet

Tuhala Looduskeskus tegi teisipäeval keskkonnaministeeriumile ettepaneku moodustada Harju- ja Raplamaa piirile 5533 ha suurune Nabala maastikukaitseala.

Uus maastikukaitseala ühendaks ühtseks tervikuks nelja valla piirides asuvad Natura võrgustikku kuuluvad Rahaaugu hoiuala ja Tammiku looduskaitseala, samuti Pahkla maastikukaitseala ning loomisel olevad Lutsa, Tagadi ja Kurevere maastikukaitseala.

Looduskeskus palub ministeeriumil ka kaasa aidata, et vabariigi valitsus hindaks Nabala lubjakivimaardla aktiivtarbevarud ümber passiivvarudeks – Eesti tee-ehitust see ei peataks, kuna arvele jääks 40 aasta varu.

Teadlikult maha vaikitud

Looduskaitsekeskus viitab, et Nabala karstiala lubjakivi sattus kaevandajate huvisse Nõukogude ajal, mil maavara kasutamise nimel loodusväärtused maha vaikiti.

“Paarkümmend aastat tagasi püüdis karstiuurija Ülo Hein-salu Nabala karstiala “Eesti ürglooduse raamatusse” kanda, kuid ei tohtinud seda teha, sest ala oli juba arvatud Tallinna piirkonna lubjakivivarude hulka,” seisab ministeeriumile saadetud looduskeskuse kirjas.

Ülo Heinsalu unistus täitus 2009. aastal, kui 8080 ha suurune Nabala karstiala jõudiski ürglooduse raamatusse, ent Nabalast huvitatud kaevandusfirmad jätkasid oma ettevalmistusi karjääride avamiseks.

“Kaevandamislubasid taotledes kasutatakse omapärast taktikat. Arendajate tellitud uuringutes ja keskkonnamõju hindamistes vaikitakse teadlikult maha karstiala, siinsed maa-alused jõed, arheoloogilised mälestised ja kaitsealad,” on kirjas.

Seotud lood:

Ministeeriumisse läks kiri koos hüdrogeoloogi, geoloogia-mineraloogiateaduste kandidaadi Hella Kingu toetava ekspertarvamusega.

Tuhala Looduskeskuse juht Ants Talioja tunnistas, et mõttekaaslaste ja karstiala väärtusi tundvate teadlaste abil koostatud ettepanek on nagu ajaga võidujooks, kuna valitsus on kohe kinnitamas keskkonnaministeeriumis valminud ehitusmaavarade arengukava aastani 2020, mis Nabalat lubjakivimaardlana käsitleb.

Asja teeb keerukamaks see, et teadlased on kahes leeris – ühed ütlevad, et piirkond on nii eripärane ja keeruka vetevõrguga, et seal ei tohiks ükski kaevandaja pinnast puutuda, kuid teised Nabala karsti eripärasid ei tunnista.

Uskumatu vassimine

“Rahvakoosolekutel ja avalikel aruteludel oleme kuulnud uskumatult palju vassimist kaevandamise nimel,” ütles Tali-oja, kahetsedes, et Eestis eksisteerib ka tellimusteadus.

Ta tõi näiteks, et Nabala üldiselt madala kvaliteediga lubjakivi on juttudes muutunud väga kvaliteetseks. Samuti on võltsitud Soome teadlaste georadarimõõtmiste tulemusi.

Need juhtumid on kirjas kohalikul elanikul Salme Väljatagal, kes peab Nabala kohta kroonikat. “Kui siin plaanitud kaevandused käiku läheks, oleks see Eesti suurim looduse ümberkorraldamine,” ütleb ta.

Pärast looduskeskuse ettepanekut sai ministeerium kirja ka Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjonilt, kes peab tähtsaks teha Nabalas täiendavaid uuringuid ning leiab, et võib-olla võiks terve karstiala väärida kaitse alla võttu.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare