Rahulolematuse põhjus on põllumajandusministri käskkirjas, millega keelati kutselistel kaluritel eelmisest kolmapäevast Peipsi järves, Lämmijärves ja Pihkva järves koha ning latika püük.

Sisuliselt tähendab see, et kasutada ei saa ka võrke ja põhjanootasid, millega püütakse tavaliselt kõige suurem kogus ahvenat.

Tööd ei ole, süüa ei ole

Nüüd kui koha enam püüda ei tohi, ahvenat aga ei tule, peavad fileerimistsehhid ise vaatama, mida edasi teevad. Tsehhe, kus töödeldakse peamiselt koha ja ahvenat, on Peipsi ääres ligi paarkümmend.

“Kui äripartnerid ei too meile ahvenat mujalt, peame fileerimistsehhi kinni panema,” tunnistab 14 kaluriga ASi Peipsi Kalamees juhataja Anatoli Filippov. Tsehh annab tööd seitsmele kohalikule inimesele.

Saksingu väitel puudutab ahvena küsimus neljas maakonnas tuhandeid inimesi, eelkõige Eesti kõige vaesemaid valdu.

“Tööd ei ole,” seletab Saksing. “Lapsed saavad süüa vaid koolis. Kust see raha tuleb, kui fileerimistsehhid seisavad?”

Kuigi koha peetakse Peipsi järve kõige hinnalisemaks kalaks, on väikese ahvena hind veelgi kõrgem.

Kuna viimastel aastatel on ahvenat järves palju, tähendaks see kaluritele head teenistust, fileerijatele aga pidevat tööd.

Sel taustal ajab kalureid eriti vihaseks teadmine, et kuigi ahvenakvooti on palju, ei saa seda koha- ja latikapüügi keelu tõttu ometi püüda.

“Tuhat tonni ahvenat jääb välja püüdmata,” seletab Filippov. “Püüda võiks, ilmad lubavad, aega on ka küll – kõik on olemas, ainult võimalust püüda ei ole. Riik on võtnud meilt võimaluse. Nagu ka varasematel aastatel.”

Sisuliselt sama tunnistab MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu juhatuse esimees Urmas Pirk. “Ahvenakvoot on 1700 tonni, ligi tuhat tonni jääb sellest välja püüdmata.”

Ahven naljalt mõrda ei tule. Põhjanoodaga oleks saanud püüda, aga see keelati ära.

“Hakka või uskuma juttu, et enamik suuri ahvenaid on sikuskaga välja püütud,” seletab Pirk. “Lätlased on keskendunudki sellele. 50–70, isegi kuni 160 kilo püüavad päevas.”

Kokku pidid kalurid 19. oktoobril järvest välja tõmbama 3000 võrku ja 20 põhjanoota ehk mutnikut.

Ligi 900 mõrda, mis järve jäid, ei suuda aga lubatud kogust ahvenat veest välja tuua.

Prognoosiga puusse

Kalateadlase Väino Vaino sõnul pole asi aga üldsegi mitte hull.

Tema on mees, kelle prognoosidele tuginedes otsustatakse igal aastal Eesti–Vene kalandusläbirääkimistel järgmise aasta lubatud püügikogused.

Küll tunnistab Vaino, et seekord panid nad ahvena prognoosiga puusse.

Loodeti, et väike ahven kasvab püügi ajaks 40–45grammiseks. Paraku väikesed ahvenad nii palju juurde ei võtnud ja nende kaal jäi vaid 35 grammi ringi.

“See oli julge oletus,” tunnistab teadlane. “Aga mine tea, äkki ta kasvab hästi ja siis võib teda püüdma hakata.”

Tulevaks aastaks on väike ahven kindlasti kosunud ja kalurid saavad selle välja püüda.

Peipsi järvel, Lämmijärvel ja Pihkva järvel tegutseb ligi 800 kutselist kalurit. Pooled neist toimetavad Eestis.

Peipsi järves ringi ujuva kalakarja hind on ligikaudu sada miljonit krooni ehk 6,4 miljonit eurot. Suurema osa sellest – 85% – annab koha.

Eesti tänavune kohakvoot on 700, Venemaal 550 tonni.