2015. aastal toimuvad esimesed väljamaksed uuest struktuurvahendite perioodist (3,9 miljonit eurot) ning lõpevad 2007-2013 perioodi väljamaksed (45 miljonit eurot).

“Uuel perioodil keskendume Euroopa Liidu struktuurivahenditest majanduskasvule, uute töökohtade loomisele väljaspool suurimaid linnapiirkondi, samuti jätkame linnapiirkondade jätkusuutlikusse arengusse panustamist,” sõnas siseminister. Lisaks avanevad järgmisel aastal Euroopa territoriaalse koostöö programmid, kust on ka võimalik taotleda regionaalarengu toetusi.

Siseriiklikest programmidest jätkuvad erinevad elukeskkonna arengut toetavad programmid, näiteks hajaasustuse- ja kergteede programm ning regionaalsed programmid. Kergliiklusteede programm aitab kohalikesse omavalitsustesse täiendavalt turvalisi liikumisvõimalusi rajada.

„Iga lisakilomeeter kergliiklusteid aitab laste kooliteed ohutumaks muuta ning suurendab eeldatavalt ka terviseliikujate arvu. Eriti kavatseme kergliiklusteede rajamisele tähelepanu pöörata seal, kus liiklusohutus vajab parandamist,“ osutas siseminister. Hajaasustuse programm aitab hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele tagada head elutingimused ja soodustab seeläbi elanike arvu püsimist sellistes piirkondades. Programmi 2015. aasta eelarve on 1,2 miljonit eurot.

Tuleval aastal valmivad uued maakonnaplaneeringud ja teemaplaneeringud, sh peaks valmis saama Rail Balticu planeering. Samuti töötatakse välja metoodika merealade planeeringute koostamiseks ning valmib Hiiumaa merealade planeering.

Läbi maavalitsuste toetab riik maakondade maanteetranspordi, vee- ja õhutranspordi korraldamist kokku 25,38 miljoni euro ulatuses. Maavalitsused sõlmivad vedajatega avaliku teenindamise lepingud või halduslepingud piirkondlike ühistranspordikeskustega.

Siseministeerium toetab oma eelarvest ka Eesti kirikute ja paljude muude institutsioonide koostöös tähistatava teema-aasta „Kaheksa sajandit Maarjamaad“ korraldamist.