Paljudes keeltes on see tuletatud planeet Merkuuri nimest, nt inglise mercury, prantsuse mercure, hispaania ja itaalia mercurio.

Vene ja mõne muu slaavi keele rtut on teadmata algupära. Seda on seostatud Merkuuri türgikeelse nimega Utarit ning leedu sõnadega risti (“veerema”) ja ratas (“ratas”).

• Araabia alkeemikud arvasid, et kõik metallid koosnevad elavhõbedast, väävlist ja soolast.

Metallidest on toatemperatuuril vedel ainult elavhõbe (sulamistemperatuur –38,8°). Kui tuba hästi soojaks kütta, sulaksid üles ka frantsium (27°), tseesium (28,4°) ja gallium (29,8°), leigevõitu saunas rubiidium (39,3°), parajas saunas kaalium (63,4°) ja õige kuumas naatrium (97,7°).

Ärge seda kodus järele tehke!

Õnneks ei saagi. Ohtlikkus ohtlikkuseks, aga nt kõige ebastabiilsemat looduslikku elementi frantsiumi (poolestusaeg 22 minutit) pole kusagilt võtta. Seda ei ole kogu maakoore peale korraga rohkem kui paarkümmend grammi.

• Liiter elavhõbedat (erikaal 13,5) on raskem kui ämber vett.

• 8. IV 1911 uuris Hollandi füüsik Heike Kamerlingh Onnes tahke elavhõbeda elektrijuhtivust ja märkas, et temperatuuril 4,2 K (–269 °C) kadus takistus järsku täiesti ära. Onnes avastas ülijuhtivuse ja sai 1913. a Nobeli füüsikaauhinna.

Ülijuhtivus on nii huvitav ja seni lõpuni selgitamata nähtus, et selle uurimise eest on Nobeli auhinna saanud kokku 12 teadlast – veel 1972, 1973, 1987 ja 2003.

• Meditsiinis on mürgist elavhõbedat ja selle ühendeid kasutatud süüfilise raviks, lahtistina, diureetikumina, desinfitseerimisainena…

Hambaplommi materjalina hakati amalgaami (elavhõbeda jm metalli sulam) kasutama Hiinas juba VII, Saksamaal XVI sajandil. Selle üle, kas amalgaamplommid on tervisele ohtlikud või ei, käivad vaidlused. Keelatud on need ainult Norras, Taanis ja Rootsis.

• XVIII–XIX sajandil kasutati viltkübarate tootmises elavhõbenitraadi lahust. Kübarategijate kutsehaigus oli elavhõbedamürgistus, mille tunnusteks on tasakaaluhäired, värisemine, segane jutt ja unetus.

Siit on väidetavalt pärit ka inglise väljend mad as a hatter (“peast põrunud”, “püstihull” – sõna-sõnalt “hull nagu kübarsepp”). Lewis Carrolli raamatus “Alice Imedemaal” jahmerdab jabura teejoomise ajal tegelane Kübarsepp.

Esimese elavhõbetermomeetri leiutas Saksa füüsik Daniel Gabriel Fahrenheit 1714.
Sakslane Fahrenheit tegi kraadiklaasi, millest sai Inglise skaala. Prantslane Réaumur tegi skaala, millest sai Saksa kraadiklaas. Rootslane Celsius tegi skaala, millest sai Prantsuse kraadiklaas.
Fahrenheiti skaalas külmub vesi 32 °F ja keeb 212 °F, Réaumuri skaalas vastavalt 0 °R ja 80 °R, Celsiuse skaalas 0 °C ja 100 °C, Kelvini skaalas 273,15 K ja 373,15 K. Inimese kehatemperatuur on 98 °F, 29 °R, 37 °C, 310 K.

• 1643 tegi Itaalia füüsik ja matemaatik Evangelista Torricelli katse: võttis umbes 1 meetri pikkuse ühest otsast kinnise klaastoru, täitis selle elavhõbedaga, sulges lahtise otsa ja asetas toru anumas olevasse elavhõbedasse.

Pärast otsa avamist langes elavhõbe torus allapoole ja jäi püsima umbes 76 cm kõrgusele anumas oleva elavhõbeda tasemest. 

Torus oleva elavhõbeda kaalu tasakaalustab õhurõhk. Elavhõbeda kohale torru tekib õhutühi ruum (Torricelli tühik). Torricelli katse näitab õhurõhu olemasolu. Esimene vaakumi tekitamise seade oli ühtlasi esimene baromeeter.