“Tuna & täna” päevakild: 28.07.2014
28. juulil on ülemaailmne hepatiidipäev, mida peetakse Maailma Terviseorganisatsiooni algatusel USA arstiteadlase, Nobeli auhinna laureaadi, B-hepatiidi viiruse avastaja ning selle vaktsiini looja Baruch Samuel Blumbergi (1925–2011) sünniaastapäeval.
Hepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mille põhjustab nakatumine A-, B-, C-, D- või E-hepatiidiviirusega. Hepatiit võib tekitada akuutseid ning kroonilisi maksanakkusi ja -põletikke, mis viivad tsirroosi ja maksavähini. Maailmas on 350 miljonit B-hepatiidiga nakatunud ja 170 miljonit C-hepatiidi kroonilise nakkusega inimest.
Eestis on B- ja C-hepatiidi viirusesse nakatunud inimesi hinnanguliselt 1–2% rahvaarvust ehk kuni 26 000 inimest. Ülekaalus on krooniline C-hepatiit, kroonilist B-hepatiiti on vähem.
A-hepatiit on n-ö mustade käte haigus, mis levib peamiselt turismipiirkondades ega põhjusta kroonilist haigust. Seda saab vältida hügieeninõuetest kinni pidades. B-hepatiit on üks kõige levinumaid nakkushaigusi maailmas, olles 50–100 korda nakkavam kui HIV.
B-hepatiidi vastu saab end lasta vaktsineerida, C-hepatiidi vastu vaktsiini pole. C-hepatiidist hoidumiseks tuleks vältida kokkupuuteid nakatunud inimese vere ja muude kehavedelikega. Ohtlikud on ka tätoveerimine ja augustamine. Need nakatumisriskid kehtivad ka B-hepatiidi viiruse kohta.
* * *
Kahtlaselt kiiresti suurenev maks on mingi tõsise haiguse tunnus ja seda nii riigi kui ka inimese puhul.
MAREK STRANDBERG
