NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
est.
22.10.2015 08:01
Keda kotib see täiesti mõtetu teelõik? Seal pole varsti rahvastki. Ilmselt mingi rahapesuvärk jälle. Suurprojektid on olulised.
    Näita vanemaid (7) Laadin kommentaare...
    22.10.2015 14:34
    lugegem ja sagem aru õigesti.. ei ole olemas turba raudteed, on olemas riisipereni ulatuv raudtee, mida tahetakse pikendada turbani ja ilmselt uuesti haapsaluni ja ka Rohukylani, nagu vanasti. railbaltic on mõtetu rajatis eesti mõistes ..
    22.10.2015 19:06
    Lp. Tegelikkus!
    Kes eeldab, et see peaks olema isemajandav? Seda et vähema koormusega maanteed lagunevad vähem, ei arvesta keegi? Et vähema liiklusega teedel on vähem ohtusid? Et Sina kui rattamatkaja võidad Matsallu, Hiiumaale või mujale minnes kõvasti aega?
    Mind paneb imestama, miks peab dotatsioon tulema Tartu liini arvelt? Äkki hoopis Tartu või teiste kantide inimesed sõidavad rohkem Haapsallu? Äkki enne Riisiperet ei ole rong enam tühi? Mina olen küll nõus selliste selgitustega ja palju muuga siin. Vägev, et nii palju kirjutisi ja nii palju nüansse välja toodud. Heameelega arutaks autoriga asjade üle ja heameelega koos Sinuga.

    http://eestimaablogi2.blogspot.com.ee/2012...
    Mihkel
    23.10.2015 15:42
    Dotatsioon ei tule Tartu liini arvelt. Tartu ekspressrongid teenivad juba täna nii palju, et ei vaja kulude katmiseks dotatsiooni. Umbes nii nagu esimese vabariigi ajal Pääsküla elektriraudtee, mis teenis rohkem, kui liini ülalpidamiseks kulus.

    Väiksema reisijate arvuga liinid või siis kõrgema infratasuga lõikudel (loe: Edelaraudtee Infrastruktuuri AS) sõitvad liinid vajavad tõesti dotatsiooni
c
22.10.2015 08:21
Haapsaluni võiks rong ikka küll kunagi sõitma hakata.
22.10.2015 08:38
Tallinn-Haapsalu(Rohuküla) on 100 korda etem investeering kui Rail Baltica
    Näita vanemaid (3) Laadin kommentaare...
    22.10.2015 09:58
    Mõlemal liinil on mahud olematud. Mis kaupu on meil vedada lõuna poole või lõuna poolt meile mida ei oleks juba praegu laevada odavam vedada?
    22.10.2015 11:31
    @see
    kommunismi ajal hoiti rööpaid...
    Eestis pole kommunismi mitte kunagi olnud. Oli kommunismi ehitamise kava, mille retsis ära punt võrdsetest võrdsemaid Komumnistliku Partei piletiga tegelasi, kes eile vahetasid värvi ja on praegu samuti teistest võrdsemad.
    22.10.2015 14:36
    kui riik ei lagastaks eestit ei peaks lätlasi argumendina tooma
Peeter
22.10.2015 08:51
Rumalad mõtted on mõlemad, nii raudteejupp Turbani kui ka Rail Baltic. Turbas ja Riisiperes kokku on elanikke umbes 1700. Palju rohkem oleks vaja raudteed näiteks Jõgeva ja Põltsamaa vahele, elanikke on neis linnades 10 000. Kas hakkame ehitama?
    Näita vanemaid (6) Laadin kommentaare...
    22.10.2015 19:10
    Lp Riisikas!
    Oled muidu Haapsalus käinud? Tead, et sinna aina lisandub külastajaid? Tead, et plaanitakse uue spaa ehitust? Tead, et sealgi elavad inimesed? Või peab nägema ainult kaupa ja raha? Vaata parem, kuidas raha kulutatakse mõttetult kiirraudtee planeerimiseks! Ahjaa, imekombel kiputakse rahanumbreid loopima nii nagu tahetakse. Olen isegi lugenud sellest, kuidas ülalpidamiskulu pidavat olema nii Haapsalu raudteel kui RB-l 5 miljonit aastas. Järelikult lihtsalt blufitakse
    23.10.2015 14:22
    To : Viki
    22.10.2015 19:10
    Lp Riisikas!
    Oled muidu Haapsalus käinud? Tead, et sinna aina lisandub külastajaid? Tead, et plaanitakse uue spaa ehitust? Tead, et sealgi elavad inimesed? Või peab nägema ainult kaupa ja raha? Vaata parem, kuidas raha kulutatakse mõttetult kiirraudtee planeerimiseks! Ahjaa, imekombel kiputakse rahanumbreid loopima nii nagu tahetakse. Olen isegi lugenud sellest, kuidas ülalpidamiskulu pidavat olema nii Haapsalu raudteel kui RB-l 5 miljonit aastas. Järelikult lihtsalt blufitakse
    :::::::::::::::::::::
    Kui aus olla, siis osa suguseltsist on Haapsalust ja Haapsalu lähistelt pärit ja Haapsalu on mulle vägagi tuttav linn, minu kaugest noorusest. Kunagi sai isegi seitsmekümnendatel Tallinnast Haapsallu rongiga tööle käidud ja suisa aastaid ning tädide onude juures elatud....
    Uusi SPA-sid on Haapsalusse ennegi planeeritud, kuid ehitamiseni pole veel jõutud, sest isegi praegu olemasolevad ja tegutsevad SPA-d, nagu Fra Mare Thalasso ja Laine Sanatoorium, elavad praegusel turistide poolt vaesel ajal "peost suhu", ehk talviti suvisest rasvast.
    Ja otse loomulikult, ei hakka SPA kasutajad, sõitma Võrust või Uugametsast kohale ümberistumistega ja rongiga, vaid oma autoga ja Haapsaluga tutvuda soovivad turismibüroode turistid, ei kasuta Haapsalusse jõudmiseks rongi. Selleks ikka pannakse käima buss, mis sõidab punktist A punkti B ja seda selleks, et ei oleks teepeal arusaamatusi kohalikega ja turistide kaotsiminekuid.
    Või mida on turistil teha Haapsalus, näiteks täna ja terve päev? Millised on need Haapsalu vaatamisväärsused, et sisustada turistil tervet päeva?
    Aga riigilt raha väljalüpsmiseks, on see ju vägagi hea äri-idee, et ehitame firma kulul välja raudtee ja siis hakkame riigilt küsima raha raudtee kasutamiseks, ehk hakkame eraraudteed riigile väljarentima. Lisaks ostab riik veel ka rongid peale ja muretseb nende korrashoiu eest. Nii et jälle üks JOKK skeem rahadega "kilekotitamiseks" ja rumala rahva nostalgia tunnetel mängimine.
    24.10.2015 16:07
    On palju inimesi, kes ei otsi ainult vaatamisväärsusi, vaid oskavad Haapsalus, Läänemaal, Hiiumaal ja Vormsil lihtsalt nautida olemist. Ja jutt, et rongiga ei minda spaasse....anna andeks, see on nii mõttetu jutt, et raske kommenteerida.
22.10.2015 09:01
Tundub, et mõni mõtlemisvõimetu püüab igal pool kommenteerida seda "mõttetu projektina". Mõttetu on hoopis kommenteerija, kes ei suuda ühestki asjast natukenegi tarkust ammutada. Kui ei jaga asja, küsi. Mitte ära plähmi. Selline oleks soovitus sellistele kommijatele (est jt Postimehes, Päevalehes jm)
    Näita vanemaid (4) Laadin kommentaare...
    Mutter
    22.10.2015 13:49
    Hr/Pr Viki. Mismoodi ei ole normaalset ühendust Keila ja Haapsalu vahel? Sõidan kuus kaks-kolm korda autoga sellel suunal ja möödun ka Turbast. See lahendus on paindlik, töötab aasta ringi ja seda on võimalik kasutada küllalt erinevate vahenditega.

    Mis puudutab elukvaliteeti, siis võib julgelt öelda, et suurel enamusel riigi elanikest ei ole mitte midagi selle vastu, kui Turba elanikud ja ärimehed võtavad ja taastavad oma kuludega raudtee ja hakkavad sellel oma kuludega opereerima. Küll aga seisan mina ja paljud teised inimesed selle vastu, et jälle luuakse mingi maksuraha raiskav projekt, mida peavad kõik teised doteerima hakkama. Seda ei ole vaja, saab ka teiste meetoditega lahendada väikekohtade logistikaprobleeme.

    Ja raudtee tasuvuse teema on oluline, sest päris elus on elukvaliteedi paratamatuks osaks ka kulutused, mis tuleb teha. Raudteel kehtib väga lihtne printsiib - see transpordiliik tasub end ära ainult ja ainult väga suurte mahtude korral. See peaks juba selgelt paistma piletihindadest, mis on täna meie reisirongides, millele niigi peale makstakse.

    Ajad muutuvad ja seepärast tuleb probleemide lahendamisel muuta mõttemalli. See, et kusagil oli kunagi raudtee ei tähenda, et see peaks seal olema igavesti.
    22.10.2015 15:32
    Kui mõelda, et kellele on kasulik status-quo jätkumine (ja jälgides selliste kommentaaride sisu), siis minu arvates Haapsalu rdt. mahategijad võivad esindada just bussifirmade (ja vähemal määral kütusefirmade) huve, kes selgelt võitlevad rongiga turu (kasumimarginaal) säilimise eest.
    Arvestades ka EU regionaaltranspordi arendamise tendentse, siis teatud määral on paratamatu, et tänapäevane rongiliiklus hakkab suuremate linnade (10000+) vahelist tööalast pendelrännet üle võtma. Buss (a'la 45 kohaline) jääb teenindama piirkondi, kus rong ei peatu (ja kuhu pole ka potentsiaali rongi tuua) ning suurte linnade vahel rohkem juhureisijaid.
    22.10.2015 19:13
    Lp Mutter!
    Ehk ütled ka mulle, kui suur on siis see dotatsioon, mis igal aastal maksumaksja taskust kuluks? Konkreetseid numbreid palun!
    Ja muide, Sul igati õigus, tuleb muuta mõttemalli. Raudteed ei ole vaja mitte selleks, et see seal kunagi oli, vaid selleks, et piirkonda arendada.
RB ei tule
22.10.2015 09:08
RB on tegelikult sedavõrd ulmeline, kallis ja tülikas projekt, et lähikümnendil kindlasti see valmis ei saa.

RB põhiküsimus on, et meie lapspoliitikud saaksid kelkida ja pugeda EU asjameeste ees ja näidata, kui tegijad nad on ägedate asjade väljamõtlemisel. reaalset kasu antud projektist riigile ega rahvale lähema 50 a jooksul kindlasti olema ei saaks - pigem hakkaks maksumaksja järjekordset põhjatut rahaauku doteerima. regionaalelu aga kannataks. ja oi-oi kui raske saaks olema selle gigantse trassi rajamine erinevate jonnakate kogukondade vastuseisude tõttu. võitlus pole veel õieti alanudki ja välistatud pole ka vägivald.

kui aga tänased omakasupüüdlikud ja ülbed poliitikud kinga saavad, mis järgmistel valmistel väga tõenäoliselt ka juhtub, võib eeldada, et see hirmkallis totrus vaikselt külmutatakse ja hiljem ka lõpetatakse.

igatahes on 3x etem arendada esmalt oma kohalikku regionaalset raudteeliiklust, et parandada eesti inimeste viletsat elujärge. olgu see siis näiteks poliitikute "eurovaimustuses" likvideeritud tee taastamine Haapsallu!
22.10.2015 09:19
Isegi kui see on nii, et meie "lapspoliitikud" ei saa aru RB mõttekusest või mõttetusest, siis asjal on ka teine ots - Brüssel.
Nii nagu omal ajal Rooma impeerium ehitas teid kuskil kaugel provintsis, sest ääreaaladega oli vaja ühendus luua, nii ka siin: Euroopal on äärealadega vaja ühendus luua.
Lisaks: meist Põhja poole on üks tibakene rikkam riik, kus opereeritakse suurusjärgu võrra suuremate numbritega, olgu SKP, kaubavedude maht jms. Nõnda, et võib öelda, et me jääme lihtsalt Helsinki-Berliin trassile tee peale kas õnneks või kahjuks.
    22.10.2015 11:49
    Tulevik on ikka selle päralt, et üha rohkem on võimalik toota regiooni jaoks vajalikud asjad kohapeal.
    Aga kui eesmärgiks on vedada näiteks joogivett Uus Meremaalt Suurbritanniasse, siis see pole majandus vaid raha tegemine asendustegevuse kaudu.
peab ikka ja jälle
22.10.2015 09:43
meenutama lihtsat asja. kuidas saab euroopast kilulinna!?!
Lennuk ja maantee. Rohkem võimalusi ei ole. Soomest laevaga on sama pull. Kas siis mööda maanteed üle rootsi ja siis laevaga!
RB-d selleks vaja ongi, et oleks korralikud ühendused. Ka kaubavedudeks. Mis muide sõltuvad varsti Venemaa heast tahtest, kui peaks soovima läänemerd veel rohkem lukku lüüa.
Raudtee on ka sõjalise otstarbega. Selle abil saab liigutada suuri koguseid varustust.
kogu reisijate teema läks lahti siis, kui vulkaan purskas ja kogu euroopa lennuliiklus seisis. Palju neid siis oli, kes sõitsid oma tuttavatele vastu Leetu või poola, et nad ära tuua.
Inimestel on ikka haugi mälu. Nagu ka Siim Kallasel, kes ise hakkas seda projekti lükkama ja siis torpedeerima.
Igal juhul toob see raudtee kasu. Kasvõi sellega, et tekib alternatiivne liikumise võimalus. ei pea enam lennujaamas passima, et edasi lennata. Ehk siis muudetakse lennuaegasid sujuvamaks, sest praegu on näiteks õmberistumistega lennud kilulinna paras pain in ass! Kas ööbid kuskil või plekid ennast lolliks. Parem siis lennata Varssavisse ja sealt rongiga edasi. või siis Riiga ja sealt edasi.
Ryanair teenindab ainult suurlinnu ja ka nende saabumisajad sellised, et saad endale lubada taksoga kojusõitu.
enamus inimesi ei kujuta ettegi, kui raske ja kallis tegelikult on Kilulinna jõuda!
    22.10.2015 11:17
    et kui viimase 50 aasta jooksul oli üks kord vulkaanipurse , mis viieks päevaks lennuliiklust takistas , siis on otstarbekas mingi raudtee ehitada - lootuses , et äkki purskab 50 aasta pärast jälle? Ja kes see totu oma tuttavatele Poola järgi sõitis? Miks tuttavad bussiga ei tulnud? Seda ka - ära sa loodagi , et see rong saab lennukist odavam olema. Pole ta kuskil odavam. Mingit Riia või Kaunase otsa võib ju selle suslaga teha - mitte kaugemale.
    dr Spitzvogel
    22.10.2015 13:46
    Juba teise maailmasõja ajal suudeti väga täpselt olulistele sõlmpunktidele pommidega pihta saada. Tänaste võimaluste juures on lapsemäng saata üks rakett nt Daugava jõest ülemineva RB silla pihta ja ongi kogu pidu, mingi sõjavarustus ei liigu enam siiapoole mööda raudteed.
Krokodill Gena
22.10.2015 09:47
Selle 6 km teeb ükskõik mis firma valmis, ärge muretsege. Isegi +30 Haapsallu ei ole mingi töö sest muldkeha on valmis, vaja veidi kohendada ja liiprid ja rööpad lähevad peale paari kuuga.
    Näita vanemaid (2) Laadin kommentaare...
    Muide, õige jutt.
    22.10.2015 12:26
    Vähe sellest, et ega ükski firma tee seda enda rahade eest valmis, nad tahavad ikka teenima ka hakata hiljem selle projekti pealt. Niisama ei juhtu midagi ja niisama ei tehta midagi, ikka raha eest.
    22.10.2015 13:44
    Ma kohe arvasin, et ükski ärimees oma raha sinna musta auku kühveldama ei hakka. Äriplaaniks on ikka see, et kahjum jääb riigi kanda.
    Küsija
    22.10.2015 15:59
    > Vähe sellest, et ega ükski firma tee seda enda rahade eest valmis, nad tahavad ikka teenima ka hakata hiljem selle projekti pealt.

    Näide Türi ja Viljandi vahel on olemas. Kus on võrdne kohtlemine?
and
22.10.2015 10:10
mind näiteks ei huvida Rail Baltic mind huvidab et saaks rongiga haapsalu oma unistuse täide viia 8 aasta jooksul
pisike
22.10.2015 10:32
Turba-Riisipere teelõigu taastamine on väga vajalik. Turba rahvas ootab ja loodab! Küll tulevad siis ka uued töökohad, rahvast juurde ja elu läheb ka maal paremaks!
noh
22.10.2015 11:53
Nissi vald on elamiseks ilus koht. laagrisse vaid 20 km. eelmise raudtee häda oli tohutu aeglus ja seepärast oli reisijaid vähe. uskuge või mitte aga ma startisin koos rongiga maanteerattaga balti jaamast ja jõudsin riisipere viaduktile kui rong oli viadukti alt veel läbimata. siis sõitis veneaegne elektrirong 50km ja aega kulus selleks 1h20min. nüüd on asi kiiremaks muutunud ja jalgrattaga rongi ei võida.
22.10.2015 12:58
eh
22.10.2015 13:40
Riisipere-Turba raudteelõigu taastamiseks on üks väga põhimõtteline põhjendus olemas - praegu on Keila-Riisipere raudteelõik sisuliselt välja surnud. Rongid sõidavad seda vahet väga madala täituvusega. Liigutades liini mõni kilomeeter edasi Turbani, saab koheselt Keila-Turba liinilõigul topelt täituvuse, ehk siis see liinilõik hakkab omama majanduslikus mõttes vähemalt mingisugustki mõtet. Praeguses seisus millegipärast keegi väga ei taha kisada, et korjame liini üles ja jätame ehk kuni Vasalemmani alles, kuna see on ebarentaabel. Selleks, et asjal oleks mõte, peabki liin ulatuma Turbani. See ei ole muidugi mingi rahapada, kuid taolisel kujul on see liin otstarbekam maksumaksja raha kulutamine kui praegusel kujul.
    22.10.2015 14:03
    Su väide oleks õige kui see lõik oleks praegu kasutuskõlblikuna olemas - siis tõesti see väike jupp sõidupikkusele lisada oleks väiksem kulu kui piletimüügist ja paranenud sotsiaalse taristuga Turbast saadav tulu. AGA seda lõiku ei ole ja selle ehituskulud (mida ju arendajad tahavad tagasi teenida!) kaotab kohe igasuguse tasuvuse. Turba liitmisel teenitaks maks 200 000 EUR aastas piletitulu, võta sellest maha liini hoolduskulud (elekter, automaatika, tööjõud, veeremi kulum) ja palju jääb raudtee taastamise katteks raha? Paraku vastus on: liini amortisatsioonikulu on suurem kui tulu. Ei, ma ei ole raudteevastane ja maapiirkondade elu edendamine mulle meeldib, aga kahjuks on selline meetod liiga kulukas. Odavam on isegi mikrobussiga Turba-Riisipere liinil rahvast rongile ette vedada...
    22.10.2015 19:20
    Väide ongi õige. Vasalemmani ja Riisipereni kulutati siis raha ilmaasjata???
    Odavam bussidega vedada? Kahtlen. Pealegi, jälle Sa teed näo, et tuhanded rahulolevad rattamatkajad pole olulised? Või vead neid kaubikuga lisaks mikrobussidele?
    Ma olen üksjagu lugenud ühistranspordi kohta. Kui pärapõrgus Kõnnus osutus bussidotatsioon 2-3 korda suuremaks, siis kuidas seda õigustada?
    Pigem mõelde tõesti siis sellele, kui palju saanuks kokku hoida, kui võtaks üles raudtee Riisipereni, Vasalemmani? Nii saab mõelda vaid Reformierakonna poliitik
22.10.2015 14:27
Et tegu on konkreetselt Turba ja Riisipere vahelise raudtee lõiguga, siis ei hakka siia Haapsalu liiklus teemat pühendama.
Üldiselt, on ju juba praegu Turbal väga hea ühendus Tallinnaga, miile üle võivad teised eestimaa asulad, võiks kadedusest 24/7 luksuda ja vihast roheliseks ja lõhki minna. Päevas käib nö. edasi-tagasi Tallinna vahet üle neljakümne bussi, mööda Haapsalu - Ääsmäe -Pärnu maanteed. Ka konkreetne sõiduplaan siis Turbast Tallinnasse : http://www.peatus.ee/#route_search;A4860;A93598 ja ka konkreetselt siis Tallinnast Turbasse tagasi : http://www.peatus.ee/#route_search;A93598;A4860
Mida on veel tahta liiklusest nende kahe punkti vahel, kus buss peaaegu keskmiselt iga poole tunni tagant sõidab Turbast läbi? Ja need, kes soovivad ikkagi kasutada rongi, et sõita näiteks Turbast Laitsesse, siis on ju võimalik seda teha ümberistumisega bussi pealt rongi peale Riisiperes.
Vaevalt, et see uus ja taastatav rongiliiklus sama sõidutihedusega silma paistaks? Ei ole ju Turba asulas niipalju elanikkegi, et see rong ennast ära tasuks: http://nissi.kovtp.ee/uldandmed
seega siis Turba aleviku rahvaarv oleks kuskil 900 elaniku juures, vastsündinust surijani. Ja hakata selle alla 1000 elaniku suuruse asula kärast investeerima miljoneid raudteesse, oleks ju laus-lollus või hoopiski hea meetod raha pesta?
See reklaam, et Haapsalu koos Rohuküla ja Hiiumaaga oleks mingi imeline reisijate allikas, on sanuti jäme jama. Ehk siis Hiiumaa, koos Haapsaluga ja Haapsalu ning Riisipere vahele jäävate asumitega, oleks hinnanguliselt 25...30 tuhat elanikku ja jällegi surijatest vastsündinuteni. Kust siis võetakse välja need võimsad sõitjate mahud, sellele liinile? Ega näiteks kõik Hiidlased ei sõida ju ainult Rohukülast Tallinna, paljud sõidavad ka Tartusse, Valka, Paidesse...? Tallinnasse sõidavad vast pooled praamilt tulijad.
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    22.10.2015 21:15
    To : Viki
    22.10.2015 19:22
    Lp Riisikas.
    Küsimus ongi selles, et kui EI SAA ARU nagu kirjutasid, siis uuri ja süvene. MDemagoogiale vastukaaluks: milline on praegu inimese töölesõitmise kulu Haapsalust Tallinna bussiga kuus? Versus rongiga (kuupiletiga)?
    :::::::::::::::::::::::::::
    Ärme hakkame spekuleerima praegu Haapsalu - Tallinn vahelise rongipileti hinna üle. Teame me ju ainult bussipileti hinda ja see on vastavalt bussile 5...8 € ots.
    Samas võin Sulle täpselt öelda, et rongisõit Riisiperest Tallinna Balti jaama, maksab 2 € ja 80 senti, sõiduaeg on üks tund ja bussipilet marsaga nr. 256 Nissi kaupluse eest, kuhu ümbrusesse, on koondunud põhiline Riisipere elanikkond, Tallinna kesklinna Solarise juurde, maksab 2 € 50 senti ja sõiduaeg ka peaaegu tund. Aga Riisipere raudteejaama ja Nissi poe vahet on ca. 1,5 km. Ka Balti jaamast, ei vii sind tasuta tramm kesklinna, kus on kõik "eluks vajalikud" asutused koos. Balti jaam on ikkagi kõigest ainult Balti jaam...
    Nii et kus on siin minu demagoogia?
    Nutusemaks läbeb aga asi siis kui tuleb igapäevaselt tööl käia ja töökoht ei ole mitte Balti jaam või selle lähiümbrus ja elukoht ei ole ka mitte Riiripere raudteejaama lähiümbrus. Mis saab siis, kui näiteks töökohat on hoopiski näiteks Rocca Al Mares või Lasnamäe lõpus? Ja nii lasedki kõrge kaarega ühistranspordile, kus oled rongide või busside graafikute meelevallas ja muretsed endale väiksema auto, millel ka väike kütusekulu, et kuskilgi tööl käia ja olla sõltumatu ühistranspordist. Või on mul mingid valed ja demagoogilised arusaamad elust või millesse ma pean süvenema ja mida uurima, ehk seletad?
    22.10.2015 22:09
    Ühistranspordiga sõidavad eelkõige need, kellele see sobib. Marsa on üks asi, suur buss hoopis teine. Haapsalust bussipilet edasi-tagasi ca 15 eurot, rongipilet sama kugusega Türilt 10 euro ringis. Kuupilet tuleb pea poole odavam. Seega, bussiga üle 300 euro (valitakse auto), rongigaveidi üle 100 euro. Kas ikka valid auto?
    Keilasse marsa ei lähe. Haapsalusse ei sõida.
    Raudteejaama jäetakse sageli auto (vaata Aegviidus, Raplas jm). Minnakse rongile ka rattaga, bussile ja marsale ei saa. Ja ka marsa ei vii Sind Tallinnas kõikjale.
    Ning veel, asi pole ainult töölesõitjates, vaid ka õpilastes ja üliõpilastes. Puhkajates. Haapsalu KHK-sse sõitjates. Ratastooliga PERH-i minejates. Üritustes, mida on palju. Küllasõitmises. Palivere spordikeskuses ja veel ülipaljudes asjades. Rääkimata senisest viletsast täituvusest Riisiperes.
    Ja kui vaatad Eestimaal ringi, siis "niisama sõitudeks" minnakse rongi küll, buss on rohkem nagu hädalahenduse moodi.
    22.10.2015 22:12
22.10.2015 14:36
Toetan Haapsalu (10000+ inimest) rdt taastamist. Oluline, et rongid üldse sõitma hakkaksid ning elektrifitseerida jõuab hiljem. Lugege ka nädalavahetusel Delfis ilmunud Haapsalu rdt. alaste artiklite kommentaare (Delfi otsing: „raudtee“). Lisaks Tallinna suunalise pendelrände rongi viimisel on Haapsalul ka head rahvusv. turismi arendamise eeldused, millele pigem max. 160 km/h rong kui buss kaasa aitab.
Eesti riigi tellitud regionaalarengu uuringutes on arvatud, et üks meede Eesti väiksemate linnade / maakonnakeskuste jätkusuutlikuna hoidmiseks võiks olla igapäevase pendelrände toetamine suurde tõmbekeskusesse (mis ei tähenda loomulikult kohaliku ettevõtluse kadu). 10000+ linnade puhul on pendelrände teenindamise efektiivseimaks lahenduseks ikkagi rong – kus mitmed sajad inimesed saaksid korraga, tipptundidel riigi regiooni tõmbekeskuses tööl käia (kuupilet) ning inimesed liiguks ka vastupidi. Nagu seda on täna mitmetel juhtudel näha, bussid ei suuda efektiivselt teenindada pendelrännet vähegi suuremast linnas regiooni tõmbekeskusesse – kui korraga tahab palju inimesi tõmbekeskusesse tööle minna. Või siis on vastupidised näited, kus paljud liinile jäävad väikeasulad jäetakse busside poolt teenindamata ning ekspressbuss üritab konkureerida rongiga. Iga päev autoga (ise juhtides) 40-50 km-st kaugemal tööl käimine ei ole tänapäeva elustandardite järgi kuigi jätkusuutlik (kus sisuliselt ~2h tööpäevast veedetakse autos, ise sõitmine väsitab ning üldiselt samaaegselt midagi muud teha ei saa). Nt. Stockholmi ümber on arenenud linnalähirongide võrgustik – paljud elavad Stockholmist väljas (nendest paljud raudtee ääres), aga käivad linnas tööl. Tean ise vanemapoolseid insenere, kes käivad rongiga iga tööpäev u 50km kaugusel asuvast 10000+ linnakesest Stockholmi äärelinna tööl ja ei kurda. Samuti väheusutav, et Rootsi riik sellisele liinile peale ei maksa.
Analoogne olukord on tegelikult ka Võrus (13000+). On räägitud, et suur hulk Lõuna – Eesti tänaseid valdasid ei ole jätkusuutlikud, aga Võru linna ei tasu põhja lasta. Vältimaks, et Võru ei muutuks monofunktsionaalseks ja seal saaksid elada (ja lapsi koolitada) ka inimesi, kellel poleks Võrus kvalifikatsioonijärgset tööd, siis Koidula – Võru –Valga liikluse taastamisest (sobiks kunagi RB haruliiniks Pihkva suunas) esialgu olulisem oleks võib-olla isegi uus Põlva – Võru otselõik (u 26km), jättes olemasoleva Põlva – Koidula renoveerimata (mis ei läbi suuremaid linnasid ning edaspidi renoveerides Võru – Koidula ning Põlva - Tartu). Selline lahendus märgatavalt lähendaks ajaliselt Võru ja Tartu kesklinnasid.
RB on kindlasti oluline (sh. saab Pärnu hea rahvusvahelise ühenduse). Samas kui me ei vaatle Eestit kui Lõuna-Soome või Balti ühendriikide osa, siis Eesti ei saa oma 10-ks aastaks jätta muid Eesti suuremaid maakondi tähelepanuta.
22.10.2015 17:25
To : abc
22.10.2015 14:36
Toetan Haapsalu (10000+ inimest) rdt taastamist. Oluline, et rongid üldse sõitma hakkaksid ning elektrifitseerida jõuab hiljem. Lugege ka nädalavahetusel Delfis ilmunud Haapsalu rdt. alaste artiklite kommentaare (Delfi otsing: „raudtee“). Lisaks Tallinna suunalise pendelrände rongi viimisel on Haapsalul ka head rahvusv. turismi arendamise eeldused, millele pigem max. 160 km/h rong kui buss kaasa aitab.
::::::::::::::::::::::::
No kohe mitte ei saa aru, kuidas siis see rong hakkab kihutama Haapsalust Tallinna kiirusega 160 km/h. Kas siis ainult kaks peatust sellel rongil ongi, Haapsalu ja Tallinn? Ja ülejäänud raudtee äärne seltskond siis sõidab näiteks Turbast Haapsallu bussi või oma autoga, et siis Haapsalust rongile ümberistuda ja alles siis rongiga Tallinnasse sõita? Tõsi küll, kiiruse arvelt saaks ajakulu alla viia alla tunni aja peale, aga kas leidub sellisele transpordile ka igapäevaselt ja igapäevaseid reisijaid Haapsalust ja Hiiumaalt?

Eesti riigi tellitud regionaalarengu uuringutes on arvatud, et üks meede Eesti väiksemate linnade / maakonnakeskuste jätkusuutlikuna hoidmiseks võiks olla igapäevase pendelrände toetamine suurde tõmbekeskusesse (mis ei tähenda loomulikult kohaliku ettevõtluse kadu).
::::::::::::::::::::::::
Mis oleks sinu meelest Haapsalu "tõmbekeskuseks" kuhu turistide hordid igapäevaselt ja tuhandete kaupa mööda raudteed sõidaks? Mida oleks turistile näiteks täna ja praegu Haapsalus näidata? Ainukene vaatamisväärsus oleks vast raudteejaam ise, koos mõne veduriga, lossi hoov ja muud ei midagi. Suvel ka "Tšaikovski pingikene", jupp promenaadi ja turu plats koos paari kaltsumüüjaga ja teepeale ettejäävad ninnu-nännu poekesed (kaltsukad), koos Kaubanduskeskuse, Säästuka ja Maximaga....

Ülejäänud sinu jutt igasugustest rongi eelistest 10000+ linnade puhul on pendelrände teenindamise efektiivseimaks lahenduseks ikkagi rong – kus mitmed sajad inimesed saaksid korraga, tipptundidel riigi regiooni tõmbekeskuses tööl käia (kuupilet) ning inimesed liiguks ka vastupidi, kõlbaks rohkem 5B klassi õpilasele kirjandiks teemal "Kurgikasvatus Kuul ja Haapsalu rongi mõju kurgikasvu kiirusele."
    Näita vanemaid (2) Laadin kommentaare...
    23.10.2015 00:50
    Uuringute järgi on Eesti üleriigilised tõmbekeskused täna Tallinn ja probleemidega ka Tartu.
    Pendelränne. Laagri, Saue, Assaku, Tabasalu on sisuliselt Tallinna eeslinnad. Keila, Raasiku, Kohila jne. veidi kaugemal. Mida kaugemale jääb asula, seda rohkem sõltub pendelrände võimalikkus transpordiühenduse paindlikkusest ja mugavusest. NL aegade statistikat ma praegu eriti ei kõrvutaks, kuna ma eeldan, et tolleaegsete standardite ja võimaluste alusel (raudteepikkuse jäi) 110km tagant pendelränne ei olnud loogiline (kohalikele planeeriti juba kohalikke töökohti).
    Eks siin on küsimus ka Haapsalu linna arenguperspektiivis. Tõenäoliselt tänase seisuga ja midagi tegemata langeb 20-30a. perspektiiviga Haapsalu elanike arv märgatavalt. Pendelränne Haapsalu (linnast seest) Tallinnasse või nt Keilasse võib Haapsalut hoida veidigi jätksuutlikumana ja mitte-monofunktsionaalsena ning kuhu ka võidakse tulevikus lähiümbruskonnast ka kokku koonduda. Hea reisirongiühendus Tallinnaga aitaks sellele kaasa (eeldusel, et osade kiirrongiliinidega saaks tulevikus alla tunniga Haapsalu linnast Tallinna kesklinna). Ma ei ole kindel, et a’la 1000 inimesega asulatest on ~20-30a pärast paljud samal kujul alles (nt. paljud 60-70-datel ehitatud kortermajad vananevad moraalselt kui neid lähiajal ei renoveerita ning kus riigiteenuste kättesaadavus on väga probleemne).
    Loomulikult teisipidi aitaks seda raudteed põhjendada ka mingite tööstuste või ka turismimajanduse huvi Haapsalu kandis mingit raudteed vajavat tegevust arendada (mis loob ka kohalikke töökohti) – ma ei tea, kas selliseid kokkuleppeid/huvi on. Aga jah, las maavalitsus töötab erinevate perspektiividega.
    24.10.2015 16:11
    Normaalne rongiliiklus eeldab, et ronge on rohkem, nii et need sobivad tööle jõudmiseks ükskõik, mis ajal. Lisaks peavad gümnaasiumiõpilased sõitma kooli nüüd Haapsallu, Keilasse või hoopiski uude riigigümnaasiumisse, mida planeeritakse vist Sauele või Laagrisse.
    24.10.2015 18:46
    To : Viki
    24.10.2015 16:11
    Normaalne rongiliiklus eeldab, et ronge on rohkem, nii et need sobivad tööle jõudmiseks ükskõik, mis ajal.
    ::::::::::::::::::::::::::
    Kui oli veel nõuka aeg, siis haapaslu vahet kurseeris ööpäevas neli reisirongi, mis vahetusid / kohtusid Riisiperes. Oli hommikune, ennelõunane, pealelõunane ja öine rong. Arvestatavat reisijate hulka oli ainult hommikuses Haapsalu rongis, mis väljus ca. kell kuus ja pealelõunases rongis, mis tõi reisijad tagasi koju Haapsallu. Ennelõunane ja öine rong, olid juba peale Turbat ja Ristit peaaegu inimtühjad. Öine rong Tallinnast, mis jõudis kella kahe... kolme vahel Haapsallu, oligi mõeldud selleks, et öösel ööbida haapsalus ja hommikul rahvas Haapsalust Tallinnasse tuua.
    Ja selline "tramburai" siis nende 150 reisija pärast. Aga mida teha, kui oli kunagi selline rikas riik, nagu Nõukogude Liit, mis jõudis sellist tsirkust kinnimaksta, sest pilet Tallinna ja Haapsalu vahel maksis 1rubla ja 45 kopikat. Rongi pilet Tallinnast Simferoopolisse (Krimmi) maksis 32 rubla ja 50 kopikat, nelja kohalises kupee vagunis, kolme päeva loksumisega.
    Huvitav, mitu sõitu päevas peaks siis see uus rong hakkama ööpäevas tegema, et see ennast majanduslikult ka äratasuks?
saab odavamalt
22.10.2015 20:29
Rööpad on maas kogu Valga-Koidula lõigul, vaja vaid platvormid uuendada ja reisirongid võiksid jälle läbi Võru vurama hakata.
Kas liiga lihtne?
    22.10.2015 21:01
    Valga - Koidula rekonstrueerimist saaks minu arvates motiveerida ikkagi Riia - Pihkva - Peterburi rongiliini perspektiiviga. Tõsi, seda saaks vaadelda ka kui Pihkvale, Võrule Rail Baltica haru (ligipääsuga Riias) ja kunagi on võib olla võimalik sellele saada EU toetusi. Samas Võru ja Valga üksteise suhtes tõmbekeskused ei ole ja seal ei ole hästi näha, et mitmed-sajad inimesed sooviks Valga ja Võru vahel liikuda. Samas Võru - Tartu seisukohalt oleks ehk (Tartu -) Põlva - Võru ( -Koidula) esialgu perspektiivsemgi.
    23.10.2015 15:58
    To : abc
    22.10.2015 21:01
    Valga - Koidula rekonstrueerimist saaks minu arvates motiveerida ikkagi Riia - Pihkva - Peterburi rongiliini perspektiiviga.
    ::::::::::::::::::::::::::::
    Probleemiks on selle liini juures suurem hulk valdajaid ja haldajaid. Küsimus on rohkem raha(de)s; miks peab Läti raudteid haldav firma maksma vastavale Eesti raudtee firmale, transiidi eest läbi Eesti, kui saab hakkama ka ilma Eestita ja suhelda otse Venemaa vastavate asjapulkadega? Ja see alla 100 km. nn. ringiga "ümbersõitu", paistab üleskaaluvat saadavat tulu, mis oleks otsesõidul, läbi Eesti.....
    Eks armastavad tänapäeval kõik oma raha lugeda ja niisama ning ehku peale enam raha tuulde ei loobita. Kapitalissimus, ikkagi.
    Nii lihtne see asi ongi.
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega