Turismiettevõtja: kui ainulaadsus kaob, läheb ka turist

 (4)
Turismiettevõtja: kui ainulaadsus kaob, läheb ka turist
Foto: Merike Arbet

Kolmapäeval riigikogus peetud keskkonnakonverentsil rääkis turismiettevõtja Marika Mann, et olemasolevat rikkust tuleks säilitada – ainult nii on võimalik üha rohkem turiste siia meelitada.

Loodusturismi ettevõtte Estonian Nature Tours’i asutaja, omanik ja tegevjuht Marika Mann märgib, et mujal riikides imestatakse palju selle üle, et Eestimaal on 18% riigi territooriumist kaitse all.

Turismiettevõtjad on hakanud mõtlema, kas üldse paigutadagi raha sektori arengusse, sest suure raietegevuse tõttu liigirikkus aina väheneb.
Marika Mann

"See on imetlusväärne ja selle tõttu saadakse mujal maailmas ka aru, et see on koht, kuhu tasub reisida," kirjeldab Marika Mann. "Sügavama loodushuvilise jaoks on aga tarvis detailsemaid numbreid ja võrdlusmomenti. Nii pesitseb Eestis neli korda rohkem händkakkusid ja kuus korda rohkem valgeselg-kirjurähni kui Poolas. Kõik sellised asjaolud pakuvad piiri taga väga suurt huvi. Suurbritannias on metsaga kaetud vaid alla 15% territooriumist. Elupaigad on kadunud, karu pole seal enam viimase tuhande aasta jooksul, ilvseid veelgi kauem."

"Kui kõik see on meil olemas, siis me vastutame selle eest ning peame seda ka hoidma", leiab Mann. Ta on seda meelt, et näiteks linnuvaatlejad võiksid olla ülioluline turusegment turismimajandusele.

Välismaalasteni on raske jõuda

Seotud lood:

Marika Mann alustas tänavu EASi toetusraha abil linnu- ja loodusreiside projekti. Kiiresti on loodud piiritagune edasimüüjate võrgustik, välja mõeldud 15 reisiprogrammi ja külalised muudkui käivad. Samas majandusliku tasuvuse osas pole loodusturismiga tegeleva ettevõtte jaoks olukord kuigi roosiline. Üleriigiliselt on vaid 15% klientidest välismaalased, lõviosas teenindatakse eestimaalasi.

MTÜ Maaturismi Ühendus on kümne aasta jooksul investeerinud hinnanguliselt miljon eurot, raha saab ELi programmidest. Ka RMK ja riik investeerivad loodusturismi arengusse. Paraku on matkarajad ja telkimisalad enamasti tühjad.

Marika Mann usub, et jahiturism ja näiteks ATV-dega sõitmine on samuti loodusturismi osa, aga paljud asjad selle korralduses on talle vastuvõetamatud. Näiteks rändlindude massiline jahtimine nn turistide poolt, kes ei pea kinni jahieetikast ega kaitseala piiridest.

Jahiturism kui selline peab olema organiseeritud ja Mann usub, et siiani on jahipidamine ja ka selle valdkonna turism olnud siiski enam-vähem kontrolli all - välja arvatud linnujahiturism, mis tuleks tema meelest rändepiirkondades keelustada.

"Kui suudaksime loodushuvilistest turistide arvu tõsta praeguselt 3000 inimeselt 6000 inimesele aastas, lisaks see maaturismiettevõte käibesse aastas 30 miljonit eurot", märkis Marika Mann.

"Nüüd aga on turismiettevõtjad hakanud mõtlema, et kas üldse enam paigutadagi raha sektori arengusse, sest liigirikkus suure raietegevuse tõttu aina väheneb ja varsti me Eestis enam ei eristugi teistest," tunnistas ta. "Kui me säästva metsanduse printsiipe ei rakenda, siis olemegi peagi selles kurvas seisus."

Turismimajanduse osatähtsus Eesti SKPs on ligi 7 protsenti. Sektor toetub suuresti väliskülalistele, nende osakaal on kaugelt üle 70 protsendi. 2016. aastal külastas Eestit üle kahe miljoni välisturisti. Paraku ööbivad ja viibivad nad peamiselt Tallinnas, vaid kolmandik leidis neist tee ka pealinnast väljapoole.

"Suureneb Läti ja Leedu turistide arv, aga sealt meile loodusturisti ei tule," möönab Mann.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare